Viimastel aastatel on üha tavalisemaks muutunud jalakäijate ja jalgratturite kokkupõrked, seda eriti kergliiklusteedel, kus jalakäijad ei pea kinni teemärgistusest ning kõnnivad ratturitele ette nähtud teepoolel.
Rattureid unustama kippuvad jalakäijad seavad end kergliiklusteel ise ohtu
23. mai 2010, 23:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti viimase viie aasta analüüsis jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetustest tõdetakse, et eriti teravaks probleemiks on jalakäijate ja mootorsõidukite kokkupõrked, kuid enam pole haruldased ka jalgratta ja mopeedi otsasõidud.
Ametlikkus statistikat jalakäijate ja jalgratturite kokkupõrgete kohta maanteeamet ei tee, kuid analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleoru kinnitusel on jalgratastega eraldi sagenenud õnnetused maapiirkondades ning vanemate inimestega, kes aktiivselt kaherattalist liiklemiseks kasutavad.
«Samas, mida rohkem ehitatakse juurde kergliiklusteid, kus saavad kõrvuti liikuda nii jalakäijad kui jalgratturid, on üsna tõenäoline ka, et hakkavad sagenema nende omavahelised kokkupõrked. Seda, et taolises õnnetuses keegi väga raskelt viga või surma saab, on küll juhtunud, kuid need on ikka väga erandlikud. Enamasti on tagajärjed aga oluliselt kergemad,» tõdes Lilleorg.
Korrakaitsepolitseiosakonna komissari Riho Tänaku sõnul ongi probleemiks jalgratturite ja jalakäijate koos liiklemisel see, et reeglitega ei olda veel harjunud. Valdav enamus kergliiklusteid, mis on teemärgistusega jagatud jalgrattateeks ja kõnniteeks, on Tänaku sõnul rajatud viimase viie aasta jooksul.
Et sellistel joonega poolitatud teedel jalakäijad sageli märgistusest kinni ei pea, on Tänaku sõnul meie liikluskasvatuse puudujääk.
«Eriti kui jalgrattureid liigub sellistel teedel vähe, kipuvad jalakäijad ka jalgratastele ette nähtud teeosal kõndima,» sõnas Tänak ja tunnistas, et kokkupõrked sellistes olukordades on viimasel ajal üpris sagedased.
Tänak toob näiteks Saksamaa jalgrattasõbraliku linnast Münsterist, kus on jalgratastele rajatud punastest kividest teed, et neid oleks lihtne märgata jalakäijal ning teele jäävatele jalakäijatele antakse viisakalt märku.
Samas ei ole Eestis kergliiklusteedel probleemiks ainult jalakäijad, kes teemärgistusest kinni ei pea ning oma süü on ka ratturitel.
«Kiirusepiiranguid nendel teedel ei ole ja jalgratturid kipuvad sõitma suure kiirusega. Tuleks sõita siiski pühapäevaliikleja kiirusega, mitte sportlase kiirusega,» manitses Tänak ning lisas, et eriti ohtlik on ratturitel kihutada, kui teel on ka jalakäijaid.
Tänaku sõnul peaks juba maast ja madalast olema liikluskasvatuse osaks ka jalgratturite ja jalakäijate kooseksisteerimine. «Jalakäijad peaksid seda ise silmas pidama ka enda ohutuse pärast,» sõnas komissar ning lisas, et kui olukord paremaks ei lähe on võimalik ka jalakäijaid karistada kuni 3000-kroonise trahviga.
«Juhul kui jalakäija tekitab jalgrattateel liiklusohtliku olukorra, võib karistus olla veelgi karmim,» lisas Tänak.
Lisaks tuletas Tänak meelde, et jalakäijate ja jalgratturite vahel jagatud kergliiklusteel ei tohi sõita mopeedi või rolleriga. «Seda kipuvad mõned rollerijuhid tegema, ja nende kiirus on veelgi suurem. Mopeediga võib sõita ainult jalgratastele ette nähtud kergliiklusteedel,» selgitas Tänak.