E-raamat pole sugugi sama mis paberraamat, see on vaid üks fail, mille sisu ei pruugi olla vähendatud käibemaksumäära näol riiklikku toetust väärt, selgitas rahandusminister Jürgen Ligi.
Ligi: kogu trükitoodang ei vääri riiklikku toetamist
10. jaanuar 2014, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei usuks kedagi, kes väidaks, et enamus trükitoodangut väärib riiklikku toetamist, samas käibemaksualandus seda teeb, olgu tegu kokaraamatu, astroloogia, kriminulli või lihtsalt soperdisega. Aga eks selle võrra jää vähemaks nii inimeste abistamist kui kultuuri toetamist ja tarbimist,» märkis Ligi.
Postimees palus rahandusministril selgitada, mis põhjendustel on Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis e-raamat arvestatud mitte raamatuks, vaid elektrooniliseks teenuseks. Ligi vastas, et e-raamatu samastamine raamatuga on omaette piinlik: «Ta on ju ainult fail, ja kui Postimees esitab teda lugerina, kus «Rehepapp» ees, siis ta eksitab oma lugejaid. Selliselt võib ta tõesti kõrval oleva paber-«Rehepapiga» sarnane paista, ent maksab ta puhul ja raamatu vormi annab talle ju peamiselt luger, mis iial maksualandust ei saaks, kuna kuulub elektroonika laia (ja keskkonnavaenulikku) asenduskaupade rühma.»
«E-raamatut peab võrdlema hoopis muu tarkvaraga, aga kuhu me siis jõuaksime? «Raamatufail» ei vaja mingit soodustust, et võrdsustada teda köitega, kuna too fail on juba odavam, olles ise ka köite tootmise komponent. Mina ei seaks kultuuripoliitika eesmärgiks paberraamatute väljasuretamist ja kindlasti oleks iga käibemaksusoosing vale maksupoliitiliselt,» on Ligi veendunud.
«Käibemaksuerandid on kõik poliitilised manipulatsioonid, mis tagavad küll nende autoritele töökoha poliitikas, ei ole aga usutavalt õigustatavad ei sotsiaal-, kultuuri- ega mingi muu poliitikaga, sest on äärmiselt raiskavad. Turul tekib nende kehtestamisel lihtsalt uus tasakaal, kus eelkõige kauplejad saavad endale selle, mille varem sai maksuna riik ja kasutas sihipärasteks kuludeks, olgu sotsiaaltoetusteks, kultuuri rahastamiseks või muuks,» selgitas Ligi.
Rahandusministri sõnul kipub käibemaksu alandamise mõju jaehinnale olema lühiajaline, lisaks alati vaid väga osaline. «Kirjastajatel ja kaupmeestel pole mingit põhjust e-raamatu hinda oluliselt alandada, sest paberraamat on ikka kallim. Raamatu kättesaadavus ei tulene mitte käibemaksu määrast, vaid sellest, kui palju riik saab maksudest kogutava rahaga aidata väärtuslikumat kirjandust ning neid, kellel kättesaadavus tõepoolest probleem on – nende hulka kuuluvad nii kultuuritöötajad, haridustöötajad, pensionärid kui pered, sest kõik sõltuvad riigi käibemaksutuludest.»