Pensionitõusu nõudnud kohtunikud said halduskohtust võidu

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu / Postimees

Tallinna halduskohus rahuldas täna 18 kohtuniku kaebuse ning tunnistas põhiseadusvastaseks olukorra, kus mullu 1. juulist tõusnud kohtunike palkade järgi ei suurene kohtunike vanaduspension.

Riigikogu võttis 2012. aasta lõpus vastu seadusemuudatused, mille järgi ei arvutata kohtunikupensioni enam ümber, kui muutub pensioni arvutamise aluseks olev palk. Selle asemel nägid muudatused ette, et kohtunikupension indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. Indekseerimisele üleminekuga pidi riik kokku hoidma hinnanguliselt 270 000 eurot.

Muudatused hakkasid kehtima mullu 1. juulil. Samal ajal jõustus kohtunike osas ka kõrgete riigiteenijate ametipalkade seadus, mis tõi kõigile kohtunikele kaasa palgatõusu.

18 kohtunikku esitas seejärel sotsiaalkindlustusametile avalduse, et nende kohtunikupension siiski tõusnud palga järgi ümber arvutataks. Amet jättis avaldused rahuldamata, misjärel pöördusid kohtunikud halduskohtusse. Kaebajad taotlesid sotsiaalkindlustusameti otsuste tühistamist ja soovisid, et nende pension arvutataks ümber alates 1. juulist kehtima hakanud ametipalkade järgi.

Kaebajatel on enda sõnul õiguspärane ootus, et neile määratud vanaduspension moodustab 75 protsenti nende viimase ametikoha palgast. Kuna kohtunikupensioni ei arvutata alates eelmise aasta 1. juulist ümber, jäävad pensionid seotuks 2009. aasta algul külmutatud palkadega.

Seejuures koheldakse kohtunikke nende sõnul erinevalt sõltuvalt sellest, millal nad lähevad või läksid pensionile. Kui enne 1. juulit pensionile läinud kohtunike pensioni arvestatakse külmutatud palga, siis hiljem pensionile minevate kohtunike pensioni juba taastatud ametipalga järgi.

«Puuduvad põhjused kohtunike erinevalt kohtlemiseks sõltuvalt sellest, millal nad pensionile lähevad. Kohtunike vanaduspension on oluline kohtunike sõltumatuse garantii, kuna ka pärast teenistussuhte lõppu kehtivad edasi kohtunike seadusest tulenevad kohustused,» laususid nad.

Sotsiaalkindlustusamet polnud väidetega samas nõus, öeldes, et seadus näeb ette kohtunikupensioni suuruse arvutamise metoodika pensioni määramisel, kuid ei näe ette pensioni ümberarvutamist ning juba määratud pensioni suuruse muutmine toimub ainult läbi indekseerimise.

Halduskohus leidis täna tehtud otsuses, et võrdsuspõhiõiguse riivamiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus. «Seadusemuudatuse eesmärk hoida kokku riigi raha ei ole vastavuses põhiseaduslike printsiipidega, mida see muudatus riivab rohkem, kui on muudatusest saadav hüve. Kuigi riigil on sotsiaalküsimustes ja võrdsuspõhimõtte sisustamises lai kaalutlusõigus, tuleb käesoleval juhul arvestada ka seda, et riivatakse ebaproportsionaalsel määral õiguspärast ootust ning ka sõltumatu kohtusüsteemi põhimõtet,» märkis kohus.

Otsuse kohaselt ei ole kohtunikupension sotsiaaltagatisena mitte kohtunike privileeg, vaid igaühele antav tagatis, et kohtunik saab sõltumatuna ja ilma mõjutamiseta mõista õigust vastavalt põhiseadusele, seadustele ja oma südametunnistusele.

«Kohtunik, kellel puudub kindlus, et talle tagatakse väärikas vanaduspõlv, võib olla sõltumata teistest kohtunikele antavatest tagatistest rohkem menetlusosaliste või muude kohtuasjast huvitatud isikute poolt mõjutatav. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et isikutel, keda vaidlustatud seadusemuudatus puudutab, ei ole enam võimalik oma valikuid muuta ja endale soovitud ulatuses pensioni muu hulgas pensionifondide või töökohavahetusega tagada. Seega ei saa üksnes riigi raha kokkuhoidu kaebajate ning ka ühiskonna õiguste riive ulatust arvestades lugeda asjakohaseks või mõistlikuks põhjuseks,» märkis halduskohus otsuses.

Kuna kohus tunnistas vastavad sätted põhiseadusvastaseks ja jättis need kohaldamata, peab sotsiaalkindlustusamet vaatama kaebajate avaldused uuesti läbi ja arvutama nende pensioni ümber, lähtudes juulis kehtima hakanud riigikohtu liikme, ringkonnakohtu kohtuniku ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgast.

Kaebajaid esindanud vandeadvokaat Carri Ginter ütles otsust kommenteerides, et kohtute sõltumatus valitsusest on ülioluline tagatis. «Iga hinnaga tuleb vältida olukorda, kus kohtunik teeb riigile kasulikke otsuseid hirmus riigi kättemaksu eest,» lausus ta.

Vandeadvokaat Allar Jõks nimetas muudatustega kujunenud olukorda järjekordseks näiteks, kus reformide elluviimisel jäeti inimesed hammasrataste vahele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles