Täna statistikaameti avaldatud laste heaolu teemalisest artiklite kogumikust selgub, et lastega perede osakaal Eesti ühiskonnas on vähenenud.
Lastega perede osakaal väheneb
14. jaanuar 2014, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2001. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et alla 18-aastaste lastega perede osakaal leibkondade koguarvus on selle ajaga langenud 34 protsendilt 25 protsendini.
Statistika näitab ka, et kahe vanemaga peres kasvab 76 protsenti lastest, 24 protsenti on üksikvanema hoole all. 93 protsendil juhtudest on üksikvanemaks lapse ema. Mida vanemad on lapsed, seda sagedamini elavad nad üksikvanemaga (17 protsenti alla 3-aastastest ja 29 protsenti 12-17-aastastest).
Üha enam lapsevanemaid valib abielu asemel vaba kooselu. Vabaabielus vanemate osatähtsus on suurenenud 16 protsendilt 28 protsendini ja abielus vanemate osatähtsus vähenenud 54 protsendilt 45 protsendini. Mida nooremad on lapsed, seda rohkem on neid, kelle vanemad elavad vabaabielus (42 protsenti alla 3-aastastest ja 22 protsenti 12-17-aastastest).
Kõige rohkem (43 protsenti) on Eestis lapsi, kellel on üks õde või vend. Kaks õde-venda on 15 protsendil ning vähemalt kolm õde-venda 6 protsendil lastest. 36 protsenti lastest on oma pere ainukesed.
2011. aasta rahvaloenduse andmete kohaselt on Eestis umbes 20 400 alla 18-aastast kasulast (abikaasa või elukaaslase laps) ehk umbes 9 protsenti lastest elab koos kasuvanemaga. Mida vanemad lapsed, seda suurem on kasuvanemaga elavate laste osatähtsus (kaks protsenti alla 3-aastastest ja 14 protsenti 12-17-aastastest).
Päris üksi elab umbes 600 last (0,3 protsenti).