Ministeerium: ametnikud vähendavad teadlaste administreerimiskohustusi

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeerium Tartus.
Haridusministeerium Tartus. Foto: Lauri Kulpsoo

Haridus- ja teadusministeerium ei näe ülikoolis töötavate ametnike arvu kasvus ohtu akadeemilisele vabadusele, vaid peab ametnikke vajalikuks teadustöö toetamisel.

Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Taivo Raud tõdes, et ametnike arvukust ülikoolides võivad mõjutada struktuurifondide meetmete ja projektide administreerimisega seotud ülesanded. «Ametnikud ülikoolis peavad toetama teadustööd ja teadlasi. Nad peavad vähendama teadlasel ja õppejõul bürokraatiale kuluvat aega. Kui ametkond hakkab kulutama ülikooli ressursse lihtsalt iseenese paisutamiseks, siis pole selline olukord mitte ebamõistlik, vaid lihtsalt vale.

«Ülikoolides saavad teha personaliotsuseid ainult ülikoolid ise, mistõttu tuleb neid teha targalt – nii, et toetatakse ülikooli peaeesmärke, milleks on teadus- ja õpetamine,» märkis Raud.

Ohtu akadeemilisele vabadusele ta selles aga ei näinud. «Muuhulgas ütleb ka Eesti Põhiseadus, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ning ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed,» lisas teadusosakonna juht.

Tallinna Tehnikaülikooli bioloogiaprofessor Priit Kogerman kirjutas reedeses Sirbis, et viimastel aastatel on märkimisväärselt kasvanud ülikooliametnike hulk. Näiteks USAs on ülikooliametnike arv umbes 20 aastaga kasvanud 85 protsenti ja nende abijõudude hulk lausa 240 protsenti, Kogerman arvab, et Eestis on muutused veel drastilisemad. Ametnikud aga langetavad otsuseid mitteteaduse ja õpetamise huvides, vaid eelkõige omaenda tasustamist, mainet ja arvukuse suurendamist silmas pidades. Samuti kardab Kogerman, et sedasi on oht kaotada ülikoolides akadeemiline vabadus.

Kuidas ülikoolid oma personalipoliitika kujundavad, on Raua sõnul ülikoolide endi asi, seetõttu ei soovinud ta kommenteerida, kuidas Kogermani tõstatatud probleemi lahendada.

Muuhulgas väitis Kogerman oma arvamusartiklis, et haridus- ja teadusministeeriumi algatatud teaduse rahastamise reformi tagajärjel lõpetab kaks kolmandikku teadusest sisuliselt tegevuse. Ministeerium selle väitega ei nõustu: «See hinnang on selgelt vale,» ütles Raud.

«Teaduse rahastamine on kasvanud – näiteks teadusasutuste baasrahastamine on suurenenud tänavu enam kui 17 protsenti. Väide, et suur osa teadusest lõpetab tegevuse, ei vasta ega saagi vastata tõele,» rõhutas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles