Kui riik võtaks üksikvanematele elatisraha maksmise ja võlglastelt raha väljanõudmise enda peale, jääks ikkagi umbes pool rahast võlglastelt tagasi saamata ja tuleks korvata riigieelarvest.
Tsahkna: elatisraha riiklik fond saaks võlglastelt tagasi pool rahast
15. jaanuar 2014, 15:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii tõdes täna riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL), kelle erakond pooldab juba aastaid riikliku elatisrahafondi loomist, koalitsioonipartner Reformierakond aga mitte.
«See ei jõudnud koalitsioonilepingusse, sest pooled ei suutnud konsensust saavutada,» meenutas Tsahkna. «Elatisrahafond on üks IRLi programmilistest punktidest ja me ei ole sellest taganenud.»
Elatisrahafondi loomine muutus uuesti aktuaalseks eile, kui statistikaameti artiklikogumikust selgus, et kõige masendavamas olukorras on lapsed, kes kasvavad üksikvanemaga peredes.
Tsahkna hinnangul oleks elatisrahafondi loomiseks vaja poliitilist otsust. «On selge, et sadat protsenti neist elatisrahadest ei suuda kätte saada isegi riik. See on poliitiline otsus, kas maksta sellele süsteemile peale. Läti kogemus näitab, et enam-vähem pool raha maksimaalselt saadi kätte ja teine pool jäi saamata,» nentis Tsahkna.
Siiski võiks fondi töö võlgade kättesaamisel Eestis kujuneda Lätist efektiivsemaks, sest riigil on võlgnike kohta olemas täpsed andmebaasid.
Seni, kuni fondi ei ole, tuleks sotsiaalkomisjoni esimehe sõnul oluliselt parandada perede nõustamist elatisrahade küsimuses ning aidata üksikvanemaid summade väljanõudmisel.
Ettepanekut, et suunata heal majanduslikul järjel perede lastetoetusi ümber vaesusriskiga peredele, Tsahkna ei poolda.
«Ma olen põhimõtteliselt vastu ühegi pere- või lastetoetuse vähendamisele ükskõik millisele grupile. Tänane probleem on selles, et meie peretoetuste süsteemis on liiga vähe raha. Seda peaks olema rohkem ja siin tuleb sättida just nimelt selle järgi, kes vajab rohkem abi,» ütles Tsahkna.
Tema sõnul ongi viimased toetuste tõusud suunatud ennekõike vaesusriskiga peredele, näiteks tõstetud kolmanda ja enama lapse toetust.
«Kõik need uuringud on näidanud, et kui peres on rohkem kui kaks last, siis see pere tegelikult elab vaesuspiirist allpool. Lastetoetustesse tuleb suunata rohkem raha, kui praegu on. Meile ei piisa sellest, et me hakkaks siin midagi ümber jagama.»