Elatisrahavõlglased võivad hüvedest ilma jääda

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhiluba
Juhiluba Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Justiitsministeerium kaalub võimalust hakata elatisraha mittemaksvaid lapsevanemaid survestama hüvede, näiteks juhi- või kalastusloa äravõtmisega.

«Minule isiklikult tundub küll, et see on täiesti kaalumist vääriv idee,» tunnistas Postimehele justiitsminister Hanno Pevkur, kes kohtub täna selleteemalisel ümarlaual vabaühenduste ja kohtutäituritega.

Lisaks nimetatutele on laual rida ettepanekuid, teiste hulgas kohtutäiturite nägemus sellest, millise vahenditega nad lapsele tahtlikult elatisraha maksmisest hoidujalt elatise siiski kätte saaksid.

Samuti on Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioon pakkunud välja mõtte reformida avalikku elatisvõlgnike registrit, mida kohtutäiturid peavad ka praegu, kuid mille õigus- ja eesmärgipärasuse on seadnud kahtluse alla õiguskantsler Indrek Teder.

Tsahkna ja Pevkur olid ühte meelt selles, et Eesti riigile kättesaadavaid andmebaase tuleb elatiste väljanõudmiseks tõhusamalt kasutama hakata.

Pevkur ütles, et arutelu eesmärk on leida ideid, kuidas riik saaks tulla appi üksikvanematele. Praeguse korra järgi annab riik elatisabi esimese kolme kuu eest, kuni kohus teiselt vanemalt raha välja mõistab.

Tegelikkuses hoidutakse aga kohtuotsuse täitmisest massiliselt kõrvale: selliseid lapsevanemaid on ainuüksi kohtutäiturite mustas nimekirjas üle 470.

«Eelkõige peavadki uued meetmed olema suunatud sellele, et kohtus välja mõistetu teisele poolele ka ära makstaks,» ütles Pevkur.

Samas ei ole Reformierakond valmis nõustuma koalitsioonipartneri IRLi kavaga, et riik looks elatisraha fondi ja võtaks elatise maksmise ning väljanõudmise enda peale.

Justiitsministri sõnul on maksmata elatise näol tegu võlavaidlusega, mille eest ei peaks kandma vastutust maksumaksja. «Neid kohti, kus keegi kellelegi võlgu jääb, on oluliselt rohkem kui ainult elatiste puhul,» ütles Pevkur, tuues näiteks korterivõlgnikud ja kuriteoohvrid.

IRLi kuuluv riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütles, et kuigi elatisraha fondi loomine jäi koalitsioonileppest välja, pole valimislubadusest loobutud.

Lisaks Reformierakonna vastuseisule on takistuseks aga raha, sest fondi loonud Läti kogemus näitab, et riigil õnnestub elatisvõlglastelt kätte saada ligikaudu pool elatiseks makstud summast. «See on poliitiline otsus, kas maksta sellele süsteemile peale,» nentis Tsahkna.

Tsahkna ja Pevkur olid ühte meelt selles, et Eesti riigile kättesaadavaid andmebaase tuleb elatiste väljanõudmiseks tõhusamalt kasutama hakata. Millised meetodid selleks seadustada võiks, arutab teisipäeval ka sotsiaalkomisjon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles