Elatisraha mitte maksvatelt vanematelt raha kättesaamiseks tuleb kõigepealt tõhustada kohtutäiturite tööd ja alles viimase abinõuna kaaluda võlglase hüvede äravõtmist, leiab üksikisade vabaühenduse eestvedaja Kaido Kallikorm.
Üksikisad: alimente mitte maksvalt vanemalt hüvede võtmine poleks õige
16. jaanuar 2014, 13:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui räägitakse repressiivsetest meetoditest olukorras, kus ei ole selge, miks need rahad on saamata, siis sellest alustada ei ole õige,» ütles MTÜd Isade Eest juhtiv Kallikorm.
«Täna on ju täituritele antud päris laiad võimalused nii arvete kui ka varade arestimise osas. Kui seda ei ole suudetud või tahetud teha, siis probleem on seal.»
Lisaks ei lahenda vanemalt hüvede, näiteks juhiloa või kalapüügiloa äravõtmine lapse vajadusi. «Kui piirata lubasid, siis see probleemi ei lahenda, sest lapsel on seda toetust ju täna vaja. Menetlemine kestab meil praegu nii kaua, et ammu on vajadused kõik juba ära läinud,» ütles Kallikorm.
Mina võin väita, et täiturid väga ei viitsigi tegeleda, seda ma kuulen ühenduse liikmetelt.
Kehtiva korra kohaselt katab riik elatisabi kulud kolme kuu vältel kuni kohtuotsuseni, millega elatisraha maksmisest hoiduvalt vanemalt välja mõistetakse. Seejärel hakkavad raha väljanõudmisega tegelema kohtutäiturid.
«Mina võin väita, et täiturid väga ei viitsigi tegeleda, seda ma kuulen ühenduse liikmetelt. Aga see on ainult oletus - selleks, et otsustada, peaks olema mingit sorti analüüs, mille tõttu on rahad kätte saamata,» pakkus Kallikorm.
Raha kiiret kättesaamist hõlbustaks riikliku elatisrahafondi loomine, kuid ka sellel on Kallikormi sõnul miinuseid, näiteks lisanduv halduskoormus ja vajadus katta riigieelarvest kulud, mida ei õnnestu võlglastelt kätte saada.
Kallikormi sõnul on kummastav, et riigi vastutuse võtmist nähakse vaid elatisrahafondi loomises.
«Kohustus on tegelikult juba täna riigi peal, sest täitur ongi riigi esindaja. Samas selle süsteemiga, mis meil täna on olemas, ikkagi ei suudeta täita kohtuotsuste täitmist. Järelikult on viga süsteemis, mitte mõnes puuduolevas fondis.»