Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul saab kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi missioon olema võrreldes Afganistani missiooniga olema täiesti erinev.
Reinsalu: Aafrika missioon on Afganistanist täiesti erinev
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
16. jaanuar 2014, 17:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Afganistanis eksisteerib selge vaenlane ja NATO väed läksid riiki sisse, et võidelda ühe konkreetse vaenlasega, kes on küll väga fragmenteerunud. Euroopa Liidu Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni puhul ei minda võitlema ühe vaenlasega, vaid eesmärk on avaliku julgeoleku tagamine ja vaenupoolte eraldamine,» ütles Reinsalu täna kaitseministeeriumis pressikonverentsil.
Kaitseministri sõnul ei eksisteeri Kesk-Aafrika Vabariigis konkreetset rindejoont, vaid eksisteerivad jõugud, kes on kergelt relvastatud ning rüüstavad ja organiseerivad korratusi.
«Bangui lennuvälja juurde kogunenud ligi 100 000 inimest on koondunud sinna sellepärast, et seal on Prantsuse julgeolekujõud ja tegemist on ühe turvalisema kohaga kogu riigis,» sõnas Reinsalu.
Teadaolevalt ei ole prantslaste missiooni käigus nende vastu toime pandud ühtegi rünnakut. Detsembri alguses sai Kesk-Aafrika Vabariigis surma kaks prantsuse sõdurit, kuid praegustel andmetel ei olnud tegemist sihilikult Prantsuse vägede vastu suunatud rünnaku vaid segadusega.
Reinsalu sõnul selgub missioonis osalevate riikide arv pärast seda, kui Euroopa Liidu välisministrid otsustavad esmaspäeval toimuval kohtumisel missiooni avada. Sellele järgneb väeloome, mille käigus annavad ELi liikmesriigid teada, kuidas nad missiooni panustavad.
Reinsalu sõnul on praegu teada, et Poola on valmis panustama missiooni õhustranspordiga, samuti teeb ettevalmistusi missiooniks juba Belgia. Kaitseministri sõnul on neid riike kindlasti veel palju, aga mõistlik oleks, kui nad annaksid kõigepealt ise oma avalikkusele sellest teada.
Reinsalu sõnul lähtub Eesti eeldusest, et kaitseväe rühma missioon kestab neli kuud ja missiooni pikendamist kavas ei ole. «Kas Euroopa Liidu missioonile on hiljem tarvis staabiohvitseri osalus, see sõltub edasise missiooni kulgemise edukusest. Praegu ei ole selge, kui kauaks jääb Euroopa Liidu missioon üleminekumissioonina tegutsema. Euroopa Liidu eesmärk on anda pärast missiooni lõppu julgeolekuvastutus üle ÜRO või Aafrika Liidu rahvuvalvemissioonile.
Praegu viibivad Kesk-Aafrika Vabariigis Eesti luurajad, kes teevad koostööd prantslastega. Kaitseväe juhataja Riho Terrase sõnul sõnul ei täida nad seal praegu sõjalist ülesannet, vaid koguvad ja vahendavad informatsiooni. Reinsalu lisas, et nad on seal välislähetuses, mitte missioonil.