Tallinna ülikooli politoloog Tõnis Saarts ütles Postimees.ee’le, et tänane Rahvaliidu erakorralise kongressi otsus Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga mitte liituda oli selge umbusaldushääletus Karel Rüütlile ja tema toetajatele.
Tõnis Saarts: kongressi otsus oli umbusaldushääletus Rüütlile
23. mai 2010, 20:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Edasised arengud Rahvaliidu tulevikuperspektiivide osas selguvad teisipäeval, kui toimub erakonna juhatuse koosolekut. Tõenäoline on, et need, kes SDEga ühinemise algatasid, lähevad lõpuni ning liituvad kongressi otsust trotsides ikkagi sotsidega,» sõnas Saarts. «Vähemalt osa tippfiguuridest teeb seda, sest neil pole enam kuigi palju taganemisteid.»
«Kongressi otsus oli ühtlasi selge umbusaldushääletus Karel Rüütlile ja tema toetajatele, mistõttu pole välistatud, et Rahvaliit saab endale peagi uued juhid,» arvas Saarts. «Õigemini vanad juhid tulevad tagasi, sest kongressil toimunu oli just Reiljani-tiiva suur võit.»
Saartsi arvates sõltub Rahvaliidu allesjäänud osa tulevik paljuski kahest faktorist: esiteks, milliseks kujuneb kohtuotsustes erakonna endiste liidrite osas ning teiseks, millise rolli võtab endale partei taaskäivitamises Arnold Rüütel. «Kui kohtukull jätab endised juhid puutumata ning Rüütel on nõus asuma erakonna valimisnimekirja etteotsa, siis lisab see kahtlemata uut lootust.»
«Samas pole välistatud, et kõige selle taustal peetakse läbirääkimisi Keskerakonnaga. Viimased käivitatakse ennekõike sel juhul, kui eelpool nimetatud positiivsed stsenaariumid täies mahus ei realiseeru,» ütles Saarts.
Saarts aga lisas, et isegi kui antud ühinemine teoks saab, ei tasu arvata, et kogu Rahvaliit Keskerakonnaga liituks. «Võimalik, et siinkohal näeme taas suuri erimeelsusi, sest ka teised erakonnad püüavad tööd teha, et järelejäänud osa Rahvaliidust enda poole meelitada.»
«Väga tõenäoline, et Rahvaliidu eksistents ei lõppe mitte mõne suurühinemisega, vaid me oleme tunnistajaks pikaajalisele lagunemisprotsessile. Samas pole ka 100 protsenti välistatud (kuigi vähetõenäoline), et erakond suudaks iseseisvalt välja vedada,» arvas Saarts.
«Isegi kui see peaks imekombel juhtuma, tekib paratamatult küsimus, milline on Rahvaliidu jätkusuutlikus pikemas perspektiivis? Milline tulevik ootab parteid, millest suurem osa nooremaid tegijaid on lahkunud?» tõstatas Saarts küsimused.