Kes «teeb» presidendi?

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakondade jõuvahekorad kohalikes omavalitsustes.
Erakondade jõuvahekorad kohalikes omavalitsustes. Illustratsioon: Pm

Järgmised presidendivalimised toimuvad küll alles kahe aasta pärast, kuid tinglikult peeti valimiste esimene voor ära juba eelmisel sügisel kohalike omavalitsuste valimisega. Just need kohalikud valimised määravad muuhulgas selle, kes ja kuidas pääsevad presidenti valivasse valimiskogusse.

Praegu on arutlus muidugi teoreetiline, sest president võidakse ju ära valida ka riigikogus. Selleks peab presidendikandidaat koguma riigikogus 68 häält (2/3 kõigist häältest).

Vaadates praegu erakondade toetust või tulemusi reaalses valimisolukorras (needsamad oktoobrikuised kohalikud valimised) ja mõistes Eesti valimissüsteemi, võib üsna kindlalt öelda, et olukord, kus kaks parteid koguksid riigikogus toimuvatel presidendivalimistel 2/3 toetuse, on väga vähe tõenäoline. Seega, et valida presidenti – pole vahet, kas kandidaadi nimetab vasak- või paremerakond –, vajab ta riigikogus koalitsiooniülest toetust. Kui seda ei saavutata, läheb valik valijameeste kätte.

Postimees korjas kokku andmed kõikidest Eesti valdadest ja linnadest, et vaadata, millised parteid ja valimisliidud suutsid valimiste järel moodustada koalitsiooni ehk saada võimule, ning millistest parteidest on pärit vallavanemad/linnapead ja volikogu esimehed. Et tulemus üle kontrollida, palusime arvutada ka suurematel erakondadel (Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit vastasid, Keskerakond mitte).

Tuleb möönda, et kaks aastat enne presidendivalimis pole selline lähenemine põhjapanev, sest koalitsioonid võivad laguneda ja vallajuhid võivad muuta erakondlikke eelistusi, aga see on üks võimalus, mille alusel mõõta ühe või teise partei mõjukust.

Niisiis, üle Eesti suutis kõige enamatesse koalitsioonidesse sisse saada Reformierakond. Nad on koalitsioonis 48 vallas ja 12 linnas. Kui aga vaadata linna- ja vallajuhtide parteilist kuuluvust, on Reformierakond ja IRL üsna võrdsed.

Reformierakond on oma inimese saanud 51 valla ja 8 linna juhtorganitesse (vallavanem, linnapea või volikogu esimees), IRL juhib 53 valda ja 7 linna. Sotsid, aga eriti Keskerakond, jäävad valdade võrdluses kahest esimesest tublisti maha. Tõsi, kui vaadata ainult linnasid (reeglina saadab linn rohkem valijamehi kui keskmine vald), siis seal on Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid edukamad.

Loomulikult on sellised arvutused tinglikud. Ainult nende põhjal ei ole võimalik öelda, kui palju valijamehi üks erakond kontrollib. Küll aga saab selle põhjal öelda, millistel erakondadel on eelis presidendikampaanias.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles