Regionaalminister saatis täna ministeeriumidele kooskõlastusringile omavalitsusreformi korralduse seaduse eelnõu, mille järgi jääb Eestisse pärast 2017. aasta kohalikke valimisi alles kuni 63 tõmbekeskuste ümber moodustatavat omavalitsust.
Kiisler sai omavalitsusreformi eelnõu valmis
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
20. jaanuar 2014, 11:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu näeb ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult välja, millise tõmbekeskusega ühineda. Neis piirkondades, kus selleks ajaks kokkuleppele ei jõuta, lahendab regionaalminister tekkinud erimeelsused. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles reeglina elab üle 5000 inimese.
«Ma loodan küll, et see tugeva vabatahtlikkuse elemendiga reform jõuab riigikokku. Ka otsuse mittetegemine on üks valikutest, kuid siis tuleb endale ka aru anda, et varsti jääbki meil paljudes kohtades ainult riigibuss käima,» lausu Kiisler.
Eelnõu näeb ette kaheetapilise ühinemisprotsessi, mille esimeses etapis ühinevad vallad ja linnad täiesti vabatahtlikult, kuid teises etapis sekkub juba riik. Eelnõu küll kohustab kriteeriumitele mittevastavat omavalitsust algatama ühinemisläbirääkimisi, omavahelisele kokkuleppele mittejõudmisel ei saa ühinemine selles järgus siiski toimuda. Teises etapis sekkub riik juhul, kui omavalitsusüksused ei ole suutnud etteantud tähtaja jooksul omale ühinemispartnereid valida.
Ajakava järgi peavad tõmbekeskuste ümber asuvad omavalitsused esitama hiljemalt tänavu 30. detsembriks maavanemale volikogude ühinemisotsused.
Valitsus koostab hiljemalt 2. märtsiks 2015 nimekirja neist valdadest ja linnadest, mis ei ole esitanud tähtaegselt ühinemisotsust.
Hiljemalt 1. oktoobriks 2015 peab valitsus vastu võtma valdade ja linnade ühinemise määruse. Uus omavalitsuskorraldus jõustub 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistulemuste jõustumise päeval.
Maavanemad esitasid regionaalministrile oma seisukohad maakondlike tõmbekeskuste kohta ja kui reform selle alusel läbi viia, siis jääb praeguse 215 omavalitsuse asemel alles 63. Ettepanekute alusel jääks näiteks Saaremaale ja Hiiumaale alles ainult üks omavalitsus, kuna maavanemad pakkusid seal välja ainult ühe tõmbekeskuse. Enim tõmbekeskusi ehk 11 on Harjumaal.
Harjumaal on tõmbekeskused Tallinna linn, Keila linn, Maardu linn, Haabneeme alevik, Saue linn, Tabasalu alevik, Jüri alevik, Kose alevik, Kehra linn, Paldiski linn ja Kuusalu alevik.
Ida-Virumaa tõmbekeskused on Jõhvi linn, Kohtla-Järve linn, Sillamäe linn, Kiviõli linn, Iisaku alevik, Narva-Jõesuu linn, Narva linn.
Jõgevamaa tõmbekeskused on Jõgeva linn, Põltsamaa linn ja Mustvee alevik, Hiiumaa tõmbekeskus Kärdla linn, Järvamaa tõmbekeskused Paide linn, Türi linn, Koeru alevik ja Aravete alevik, Läänemaa tõmbekeskused Haapsalu linn ja Lihula linn.
Lääne-Virumaa tõmbekeskused on Rakvere linn, Kunda linn, Haljala alevik, Kadrina alevik, Tapa linn, Väike-Maarja alevik, Avinurme alevik ja Viru-Jaagupi alevik.
Pärnumaa tõmbekeskused on Pärnu linn, Kilingi-Nõmme linn, Vändra alev, Tõstamaa alevik, Pärnu-Jaagupi alev ja Häädemeeste alevik.
Raplamaa tõmbekeskused on Rapla linn, Kohila alev, Märjamaa alev ja Järvakandi alev, Saaremaa tõmbekeskus Kuressaare linn, Tartumaa tõmbekeskused Tartu linn, Elva linn, Alatskivi alevik ja Kallaste linn, Valgamaa tõmbekeskused Valga linn, Otepää linn ja Tõrva linn, Viljandimaa tõmbekeskused Viljandi linn, Suure-Jaani linn ja Karksi-Nuia linn, Võrumaa tõmbekeskused Võru linn, Antsla linn, Vastseliina alevik ja Rõuge alevik ning Põlvamaa tõmbekeskused Põlva linn ja Räpina vallasisene linn.
Eelnõu seletuskirja kohaselt pole seni kehtivad kohalike omavalitsuste ühinemist käsitavad õigusaktid kaasa toonud omavalitsussüsteemi korrastamist ja omavalitsuste võimekuse ühtlustumist.
Ministeeriumidelt oodatakse tagasisidet 24. veebruariks, misjärel saab kooskõlastamise käigus tekkinud küsimused lahendada. Pärast ministeeriumide vahelist kooskõlastusringi esitab regionaalminister seaduseelnõu valitsusele ja seejärel parlamendile.
Praegu on Eestis 215 omavalitsust, millest enamikus elab vähem kui 2000 elanikku. Regionaalministri välja pakutud tõmbekeskustel põhinevat reformi toetab Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitluse põhjal 45 protsenti elanikkonnast.