Ilves: Eesti ei saa KAVi suhtes kõrvalseisjaks jääda

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik Ilves Foto: Elmo Riig / Sakala

President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Kadriorus tema kutsel kogunenud riigikaitse nõukogule, et Eesti ei saa Kesk-Aafrika Vabariigis toimuva osas kõrvalseisjaks jääda.

«See on meie rahvusvahelise vastutustunde küsimus, et Eesti ei jää kõrvalseisjaks, kui liitlased meie abi paluvad,» ütles Ilves. «Prantsusmaa on üks võimekam sõjaline jõud tänases Euroopas, ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige, võtmeriik ELis ja NATOs.»

Arutelul meenutati, et KAV on jätkuvalt kodusõja äärel, Prantsusmaa ja Aafrika Liidu üksuste jõust jääb elanikkonna turvamiseks väheseks, Euroopa Liit kavandab oma missiooni ning ÜRO Julgeolekunõukogu arutab peagi senise resolutsiooni uuendamist ja laiendamist.

Ilves rõhutas vajadust, et kaitse- ja välisministeerium selgitaksid avalikkusele ja parlamendile nii meie kaitseväelaste võimaliku KAVi operatsiooni põhjendusi, ohte kui ka sõdurite ettevalmistust selleks.

Ilves rääkis ka riigikaitsest laiemalt, öeldes, et ministeeriumides napib mõistmist, et enamikul riigiasutustel on oma roll riigikaitses ning teatud kohustuslikud ülesanded sõja-, kriisi- ja rahuajal.

«Riigikaitse – see ei ole ainult sõjavägi. Riigikaitse on rohkem kui riigi kaitsmine ainult sõjaliste vahenditega. Eesti riigil on haavatavusi mitmes vallas, sealhulgas psühholoogiline kaitse, elutähtsate teenuste – näiteks katkematu side – toimimine,» ütles Ilves.

Ta nimetas valeks arvamust, et riigikaitselisi tegevusi on vaja ainult sõja puhuks. «Paljud neist on vajalikud riigi normaalseks toimimiseks ka lihtsalt kõrge intensiivsusega kriisi puhul, mis võivad meid kergesti tabada, kui tekib kombinatsioon massiivsest küberründest, massirahutustest ja looduskatastroofist. Riik peab ju siis ka jätkama toimimist,» rääkis Ilves.

Ta toonitas, et hästi toimiv riik igas kriisiolukorras on parim heidutus ning soovitas korraldada lähemal ajal strateegilise õppuse nii valitsusele kui riigi juhtivametnikele, mis mängiks läbi kõrge intensiivsusega kriisiolukordi. «Ilma õppusteta pole paberitest kasu,» ütles Ilves.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles