Kui soolise palgalõhe üheks põhjuseks on peetud naiste suuremat pühendumust kodule ja lastele - et naised kulutavad meestega võrreldes oluliselt enam aega majapidamise ja perekonna eest hoolitsemisele, jääb neil vähem aega tööalase karjääri edendamiseks – siis meeste puhul näitab statistika täpselt vastupidist tulemust: lastega mehed saavad paremat palka ja on tööalaselt edukamad kui peres lapsi mitteomavad.
Mehed kannatasid majanduskriisi tõttu veidi enam kui naised ning kriisi tippajal oli iga viies tööturul aktiivne mees töötu, kirjutab statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell statistikablogis.
2012. aastal vähenes meeste töötus oluliselt, saavutamata küll kriisieelset taset. Kriis mõjutas mehi sõltumata sellest, kas neil oli leibkonnas lapsi või mitte. Samas oli leibkonnas lapsi omavate meeste töötus võrreldes lapsi mitteomavatega oluliselt väiksem nii enne kriisi, selle ajal kui ka pärast kriisi. Nii näiteks langes leibkonnas lapsi omavate meeste töötuse määr 2012. aastal 6,7 protsendini, leibkonnas lapsi mitteomavate meeste töötuse määr oli aga 13,3 protsenti.
Ka palka saavad lastega mehed rohkem. Aastatel 2007–2012 oli leibkonnas lapsi omavate meeste keskmine netopalk 20 protsenti kõrgem kui lasteta meestel. Parimas tööeas meesteks võiks lugeda 25–49-aastaseid – nende palgatase oli teiste vanuserühmadega võrreldes ka kõrgem.
Et 25–49-aastaste vanuserühmal on suure tõenäosusega juba ka lapsed, siis kas hoopis kindel vanuserühm on palgaerinevuse põhjuseks? Nii see siiski pole, leibkonnas lapsi omavatel 25–49-aastastel meestel oli 2012. aastal keskmine netopalk samuti 20 protsenti kõrgem kui sama vanuserühma lasteta meestel.
Seega kipuvad leibkonnas lapsi omavad mehed olema lasteta meestest tööalaselt edukamad. Eks põhjuste jada on pikk — alustades pereisade suurenenud vastutustundest ja selgemast sihiseadest ning lõpetades naiste valikuga partneri osas.
Põhjalikum ülevaade asub statistikaameti kogumikus «Laste heaolu» artiklis «Laps eri keskkondades».