Kuna oma laste või riigi ees tahtlikult võlgu olemine on Eestis laialt levinud, vajame Soome eeskujul varatute inimeste registrit, leidis Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Kersti Kracht täna riigikogu sotsiaalkomisjoni avatud istungil.
Viimastel andmetel on Eestis täitmata 510 miljoni euro eest kohtus välja mõistetud rahalisi nõudeid, mida võlglased ära ei maksa. Nende hulka kuuluvad ka lapsevanemad, kes on võlgu laste kasuks määratud elatisraha. Võlglastel on tavaks peita oma sissetulekuid ja vara nii, et registrites jääb mulje neist kui varatutest isikutest.
Krachti ettepaneku kohaselt tuleks varatud koondada Soome eeskujul registrisse. «See töötab suurepäraselt. Kui sinna satud, siis keegi ei taha sinuga teha mitte mingisuguseid lepinguid,» kirjeldas ta. Nii läheb «varatul» keeruliseks osta järelmaksuga kodutehnikat, sõlmida teenuste või muid lepinguid.
Teistes riikides tuleb varatute registrisse kuulujail probleeme ka riigiga. Näiteks Tšehhis peatatakse varatutel autojuhilubade kehtivus, Venemaal ja Norras ei lubata varatuid riigist lahkuda enne, kui võlad tasutud. «See on ka loogiline, sest kui sul raha ei ole, siis sa välismaale ei sõida,» pakkus Kracht.
EVEA presidendi sõnul ohustab suur võlgnike hulk tervet Eesti ettevõtluskeskkonda. Näiteks on üks levinud meede kasutada äris suurt hulka tankiste, kes on isikutena varatud ja jäävad kogu aeg võlgu.
«Seadusesse võiks jõuda ka sanktsioon, et kui varatud hakkavad ettevõtjaportaalis ettevõtet looma, siis nad seda luua ei saa, ja ei saa kuuluda ka ettevõtete juhtorganitesse,» lisas Kracht.