Vaata ministeeriumi ettepanekuid, kuidas elatisvõlglasi pitsitama hakata

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratiivne foto.
Illustratiivne foto. Foto: Toomas Huik / Postimees

Justiitsministeerium käis täna riigikogu sotsiaalkomisjoni avatud istungil välja üheksa ideed, kuidas panna lastele elatise maksmisest hoidujad võlgu ära tasuma.

Ministeeriumi nõunik Jekaterina Agu põhjendas, et Eestis on ligi 50 000 üksikvanemat ja ligi 21 protsenti Eesti lastest kasvab üksinda last kasvatava vanema hoole all. Perest eraldunud vanemate kohta tehakse kohtutes aastas ligi 800 maksekäsku elatise tasumiseks. Keskmine nõude suurus on umbes 160 eurot kuus ehk seaduses ette nähtud pool elatusmiinimumist. Ometi on kohtutäituritel täitmisel 12138 elatistoimikut, kus elatise kättesaamisega on probleeme.  

MINISTEERIUMI IDEED SEADUSEMUUDATUSEKS:

1) Võtta võlglaselt juhtimisõigus, relvaluba, kalastusluba või jahitunnistus. Meede rakendataks, kui võlglane pole elatist tasunud näiteks kuus kuud ega oma tõendit terviseprobleemide kohta. Võlglasel oleks juhtimisõiguse taastamiseks alternatiivid: kas maksta 20 päeva jooksul võlgnevus, sõlmida maksegraafik või tuua põhjendus, miks on juhtimisõiguse peatamine tema puhul lubamatu. «Kui põhjenduseks on tööl käimine, siis sellega isik tunnistab, et käib tööl, ja tema töötasust saab kohtutäitur elatise maha arvata. Sellega on ka eesmärk saavutatud,» kirjeldas Agu.

2) Kujundada ümber avalik elatisvõlglaste nimekiri internetis. Nimekirjale saaks tulevikus lisada näopilte, samuti anda veebilehel maksu- ja tolliametile või kohtutäiturile märku sellest, kui isik varjab sissetulekut või vara.

3) Leevendada vara arestimise piiranguid. Kohtutäitur võiks saada õiguse pöörata elatisnõue hüvede vastu, mida võlgnik ei saa tööandjalt kätte rahas. Näiteks tasutakse võlgnikele töö eest muute soodustustega, sh elukoht tööandja kulul.

4) Lugeda arestitavaks ka päevarahad ja töölähetuse või küttekulud. Praegu puudub selgus, kuidas peaks kohtutäiturid käsitlema võlglase arvele jõudvaid päevarahasid, mille miinimum on 32 eurot. Võlglaste puhul on levinud, et ehitajatele või kaugsõidujuhtidele makstakse päevarahades või vormistatakse bensiinihüvitis tuhandetes eurodes. Seadus võiks lubada osa nende rahade arestimise.

5) Kohustada kohtutäitureid järjekindlamad olema. Elatisnõuete puhul võiks seadus kohustada kohtutäiturit võlgnikuga tihedamalt suhtlema. Kui võlgu ollakse üle kolme kuu, tuleb võlgnik kutsuda ülekuulamisele ja võib rakendada sundtoomist. Eeskuju pärineb Soomest ja Kanadast.

6) Kohustada kohtutäitureid võlgniku elukohta läbi otsima. Praktika näitab, et kohtutäiturite arestitud vallasvara väärtus on müüki pannes väike, mistõttu neil napib motivatsiooni läbiotsimisteks. Võlgniku elu teeks aga läbiotsimise ja arestimise oht oluliselt ebamugavamaks.

7) Suurendada riigi õigusabi elatisasjades. Kuna hagi esitab oma vanema vastu elatise saamiseks laps, siis on otstarbekas, kui teda esindab riigi advokaat.

8) Muuta võlgniku vara müügist saadava tulu saajate järjekorda. Praeguse korra kohaselt saavad võlgniku kinnistu, korteri või maja müügist esmajärjekorras tulu kinnistusraamatusse kantud nõuete omajad, ehk valdavalt pangad, kelle kasuks on seatud hüpoteegid. Järjekorda võiks seadusega muuta, et enne neid nõudeid arvestataks rahast maha lapse elatisnõue vähemalt ühe aasta väärtuses.

9) Tuvastada sissetulekute varjamine. Kui võlgnik teeb tööd mille väärtus on turul suurem, kui tema näidatav palk, ning kui sama tööd tegevad kolleegid teenivad oluliselt suuremat palka, siis tööandjale saadetakse akt elatise arestimiseks tavapärases mahus. Sellega välditaks olukordi, kui võlglane on tööandjaga kokku leppinud, et ametlikult saadakse miinimumpalka, kuid ülejäänud osa rahast saadakse ümbrikupalga või muude hüvedena.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles