Gruusias äri ajavad Eesti ettevõtjad kannavad kaotusi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtja Meelis Niinepuu.
Ettevõtja Meelis Niinepuu. Foto: Margus Ansu

Gruusia kriis peatas seal Eesti ettevõtete tegevuse ning firmad kannavad esimesi kahjusid, ent ettevõtjad peavad äri jätkamisel kõige olulisemaks sisejulgeoleku säilimist Gruusias.

«Me ei saa tellimusi täita ja kaupa teele saata. Meile on see kaotus,» rääkis ravimifirma Vitale-XD OÜ juhatuse liige Raissa Šušujeva.


Kuna Eestist Thbilisisse saadetava aspiriini kogus on märkimisväärne, transporditakse seda laevaga. Šušujeva sõnul aga logistikafirmad kaupa praegu vastu ei võta, mistõttu kaotab firma pool miljonit krooni.


Gruusias tegev Innopolis Konsultatsioonid juhib rahvusvahelisi projekte ning pakub ettevõtlusalaseid konsultatsioone. Ettevõtte juhatuse liikme Meelis Niinepuu sõnul on viimastel päevadel toimunu pärssinud nende sealseid tegemisi.


«Kindlasti ei plaani me turult lahkuda, kuna purustustes vaevlev riik on pärast sõda vaja uuesti üles ehitada,» ütles Niinepuu. Siiski jätab sõda endast negatiivse jälje ka Innopolise majandustegevusse Gruusias.


Äritegevus jätkub


Samas ei näinud Niinepuu sõjasündmustel Gruusia majandusele pikemaajalisi mõjusid. «Investeeringute vahendamises tekib kindlasti mõneaastane seisak, kuna hetkesündmused peletavad välisinvestoreid Gruusiast eemale,» nentis ta.


Niinepuu hinnangul ei peaks ka teised Eesti firmad katkestama sidemeid Gruusiaga. «Mulle näiteks valmistas suurt pahameelt Tiit Vähi avaldus, millega ekspeaminister soovitab Eesti avalikkusel vaikida,» ütles ta.


Niinepuu sõnul peaks äriettevõtted omama ka sotsiaalset vastutust ning seal tegevad ettevõtjad peaksid sündmuste käigus ja pärast olukorra laabumist paigale jääma.


«Kindlasti paljud ettevõtjad kannatavad päevasündmuste ning nende kõrvalmõjude läbi kahjusid, kuid siin sooviks näiteks Vähilt küsida – mitu miljonit dollarit maksab tema eneseväärikus?» ütles Niinepuu ja lisas, et on «nördinud suurettevõtja Vähi sotsiaalse ebakompetentsuse» üle.


Ehituse ja kinnisvara arendamisega tegeleva firma Koger & Partnerid juhataja Andres Pärloja sõnul ettevõtet Gruusias toimuv küll otseselt ei mõjuta, ent võib pikemas perspektiivis tunda anda. «Praegu ehitasime seal vaid üht objekti ja saime sellega enne konflikti peaaegu ühele poole,» rääkis ta.


Otsest rahalist kahju Koger & Partnerid kannatanud ei ole, kuna ei investeerinud Gruusiasse raha, vaid pakub üksnes ehitusteenust.


Pärloja nentis, et toimuv võib märgatavalt mõjutada firma tulevikuplaane.
«Kui me seal äri ei saa teha, siis kaotame potentsiaalseid tulevasi rahavoogusid,» rääkis ta. «Tegime Thbilisis mitu ehitus- ja konsultatsioonipakkumist ning asusime juba arendajatega läbirääkimistesse, kuid praegu on need katkenud.»


Turvalisus tähtsaim


Pärloja sõnul ei saada nad oma töötajaid Gruusiasse ja ei hakka seal äri tegema, kui püsib kas või teoreetiline oht.


Thbilisisse moekaupade poe jaoks ruumid rentinud Kellakeskus OÜ juhataja Mati Väärtnõu sõnul on nemadki oma tegevuse külmutanud. Mehe sõnul on ettevõte Gruusiasse investeerinud ligi miljon krooni.


Otseseid kahjusid veel tekkinud ei ole. «Ootame, kuni asi rahuneb, ja siis vaatame, mis järele on jäänud,» rääkis Väärtnõu.


«Kõige suurem kahju on poe avamata jätmine,» rääkis Väärtnõu. See võivat juhtuda, kui pärast Vene vägede lahkumist ei suudeta tagada sisejulgeolekut. Mehe sõnul muutus elu Thbilisis viimaste aastatega järjest turvalisemaks.


«Kui Gruusiasse läksime, oli raskeim küsimus, keda usaldada, sest sageli võrdus sealne äri millegi pihtapanemisega,» rääkis Väärtnõu, kelle hinnangul ei kaalu suured võimalused üles veelgi suuremaid turvariske.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles