Riigikontroll: omavalitsused ei tohiks ebaseaduslikku ehitamist taluda

Näide ebaseaduslikust elamust Tartu külje all Ülenurmes. Foto: Riigikontroll

Riigikontroll leiab järelauditis, et omavalitsustel tuleks muuta leebet ja passiivset suhtumist ebaseaduslikku ehitamisse ning teha kindlaks, kui palju neid ehitisi on ja kas need on elanikele, aga ka kaaskodanikele ohutud.

Vajaduse korral tuleks nõuda ebaseaduslike hoonete lammutamist või seadustada need tagantjärele pärast nõuetele vastavuse tagamist, leiab riigikontroll.

Riigikontroll tuvastas oma 2011. aasta auditis viies Tallinna ja kolmes Tartu linnaga piirnevas vallas kokku 42 loata ehitatud uuselamut. Järelauditiga uuriti, mida vallad on vahepealse aja jooksul nende ehitistega ette võtnud ja kas ebaseaduslik olukord on lõpetatud.

Samuti auditeeriti, kas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on asunud ellu viima riigikontrolli soovitusi, et täpsustada ja ühtlustada ebaseaduslike ehitistega tegelemise praktikat ning tagada ehitisregistri kui ehitamist ja ehitiste kasutamist käsitleva andmekogu andmete õigsus. 

Trahvi on hoone ebaseaduslik ehitamine toonud kaasa vähem kui 20 protsendil juhtudest. Kui vald oli üldse midagi ette võtnud, lõppes ebaseaduslik tegevus enamasti hoone tagantjärele seadustamisega.

Ebaseaduslikku ehitamist talutakse

Järelauditi tulemusel selgus, et omavalitsused suhtuvad ebaseaduslikku ehitamisse leebelt. Vaid kolmandiku auditeeritud ebaseaduslike ehitiste puhul on omavalitsused menetlenud asja nii, et dokumentidest selguks, mida ja miks tuleb ehitise omanikul ebaseadusliku olukorra lõpetamiseks ette võtta.

Trahvi on hoone ebaseaduslik ehitamine toonud kaasa vähem kui 20 protsendil juhtudest. Kui vald oli üldse midagi ette võtnud, lõppes ebaseaduslik tegevus enamasti hoone tagantjärele seadustamisega viisil, mis ei toonud hoone omanikule kaasa rohkem kohustusi ega kulusid, kui neid on olnud oma maja seadusekuulekalt ehitanud inimesel.

2013. aastaks oli 42 ebaseaduslikust hoonest 26 saanud tagantjärele ehitus- või kasutusloa, 16 hoonel aga puudus endiselt luba. Paljudel juhtudel ei selgunud ühestki dokumendist, millistel kaalutlustel on omavalitsused otsustanud loa tagantjärele väljastada või et ehitis oli enne seadustamist ehitatud seadust rikkudes.

Ehitiste tagantjärele seadustamisel keskendutakse formaalsetele toimingutele, tagamata seejuures, et hoone vastab lõpuks nõuetele ning on selle elanike ja kaaskodanike jaoks ohutu. Ehitusekspertiisi või ülesmõõdistuse, mis võimaldaks nimetatud asjaoludes veenduda, olid auditeeritud omavalitsused nõudnud väga üksikutel juhtudel.

Seda, et osa omavalitsusi on olukorda tõsiselt suhtunud ning ehitusjärelevalvet oluliseks pidanud, näitab see, et 2013. aastaks olid auditis tuvastatud ebaseaduslikud hooned seadustanud Saku, Luunja ja Jõelähtme vald.

Seevastu Rae vallas oli veel 4 ja Tartu vallas 5 sellist hoonet, mida polnud seadustatud ning mille omanikule polnud tehtud ka ettekirjutust ega määratud rahatrahvi. See tähendab, et kolme aasta jooksul pole nende hoonete puhul olukord muutunud ning mõne hoone jaoks ei oskagi omavalitsused oma sõnul ühtegi mõistlikku lahendust leida. Sääraseid probleeme ei oleks, kui omavalitsused tuvastaksid ebaseadusliku ehitustegevuse võimalikult kiiresti, peataksid ehitamise ja lahendaksid olukorra juba eos.

Ministeerium ei reageeri

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei olnud auditi lõppedes asunud ellu viima riigikontrolli 2011. aasta auditi soovitusi. Ehitisregistris olevaid andmeid on küll osaliselt korrastatud, kuid ehitisregistri põhiandmete sisestamise süsteemsest kontrollimisest on ministeerium ennast taandanud. Samuti pole avalikkusele ehitisregistrist endiselt kättesaadav kogu ajalugu hoonete ehitamise kohta.

Inimese jaoks on oluline, et ükski ehitis, mille ehitamiseks ja kasutamiseks on asjaomane omavalitsus väljastanud load, ei oleks talle endale ega ümbritsevale ohtlik.

Samuti on inimesel õigus teada õiget infot iga hoone ehitamise asjaolude kohta. Hoone omaniku vahetumise korral peaks nii uuel omanikul kui ka ostu vormistaval notaril olema tõene ja täielik info hoone seaduslikkuse, hoonele väljastatud lubade või hoone seisukorra kohta.

Näide Tartumaalt, Ülenurme vallast Rehetare teelt:
Ülenurme vallas asub kortermaja, mida hakati ilma ehitusloata ehitama juba 2006. aastal. Piirkonna detailplaneeringu järgi oli ette nähtud ehitada kaks kolmekorruselist hoonet, kuid omanik asus ehitama ühte neljakorruselist.

Kuigi ebaseaduslik ehitamine toimus avalikkuse silme all, ei võtnud omavalitsus selle peatamiseks midagi ette. Pärast Riigikontrolli 2011. aastal avaldatud auditiaruannet tegi Ülenurme vald hoone omanikule ehitamise peatamise asemel ettekirjutuse korrastada hoone fassaad ja rajada kõrghaljastus, s.t lubas ebaseadusliku ehitamise jätkamist ning seda ilma ehitusprojektita ja ehitusloata. Kuigi kortermaja ohutuses ei olnud kindlust, müüdi aktiivselt selle maja kortereid. Maja sai tagantjärele seadustatud alles eelmise aasta augustis, ekspertiis hoone ohutuse tuvastamiseks lõppes eelmise aasta lõpus.

Sündmuste käik ajateljel:

•         2006 kehtestas vald detailplaneeringu, millega kinnitati ehitustingimused kahe kolmekorruselise korterelamu ehitamiseks;

•         samal aastal alustas krundi omanik ilma ehitusloata ehitustöid, kuid otsustas kahe kolmekorruselise maja asemel püstitada ühe neljakorruselise;

•         Ülenurme valla üldplaneering, mis kehtestati alles 2009. aastal, sellesse piirkonda rohkem kui kolmekorruseliste korterelamute püstitamise võimalust ette ei näinud;

•         2011. aastal, pärast Riigikontrolli auditit, tegi vallavalitsus hoone omanikule ettekirjutuse ja määras 2000 eurot trahvi;

•         ettekirjutuse järgi tuli koostada Rehetare tee 1 kinnistul asuva korterelamu ehitusprojekt, korrastada fassaad ja teha haljastustööd tähtajaga 30.11.2012. Ehitustööd kinnistul jätkusid;

•         2011. aasta lõpus algatas vallavolikogu ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, mille lahendus järgib olemasolevat lahendust (lubada ehitada üks 4-korruseline korterelamu). Detailplaneering kehtestati 26.3.2013;

•         omanik esitas vallale ehitusprojekti 28.5.2013 (ehk oluliselt hiljem, kui ettekirjutuses nõutud), see ei vastanud nõuetele.

•         Hoone seadustati tagantjärele 2013. aasta augustis, ekspertiis hoone ohutuse tuvastamiseks lõppes eelmise aasta lõpus..

Näide Harjumaalt, Harku valla elamu Humala teel:

•         elamu püstitati ilma ehitusloata maakonnas olulise rohekoridori ehituskeelualale;

•         pärast seda, kui vald 2011. aastal probleemidega tegelema hakkas, on hoone edasi müüdud;

•         uuele omanikule on tehtud ettekirjutus;

•         valla kinnitusel on uus omanik endise omaniku lähisugulane, kes väidab, et polnud ebaseaduslikust ehitamisest teadlik;

•         2011. aasta novembrist on elamu registreeritud viie inimese elukohaks;

•         kuigi selle koha peal (ehituskeelualal) ei tohiks hoonet üldse olla, on selle lammutamine nn heauskse omaniku tõttu raskendatud.