Eile Brüsselis kahepäevase kohtumise lõpetanud NATO riikide kaitseväe juhatajad arutasid ka tulevast aastast Afganistani plaanitud jätkumissiooni «Resolute Support», tunnistades järjest tõenäolisemaks muutuvat võimalust, et seda ei tule ja viimnegi lääne sõdur lahkub veel tänavu.
Afganistani president Hamid Karzai venitab jätkuvalt «Resolute Supporti» aluseks oleva Washingtoni-Kabuli kahepoolse julgeolekuleppe ja vägede staatuse lepinguga. Kohtumisel Eestit esindanud kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras nentis, et ilmselt pole lepingud valmis ka veebruari lõpuks, kui kogunevad NATO kaitseministrid.
«Minu kõhutunne ütleb, et seda lepingut selle presidendiga alla ei kirjutata,» tunnistas Terras Postimehele. «Afganistani presidendivalimised on 5. aprillil. Juulis pannakse uus president ametisse, sealt edasi võtab aega ka läbirääkimine...»
Terrase sõnul tähendab praegune olukord, et NATO poolt sõjaline planeerimine käib, aga arvestatakse ka võimalusega, et 2014. aasta lõpuks ongi viimnegi alliansi sõdur Afganistanist lahkunud.
NATO mineku tagajärg poleks mitte ainult selle toe kadumine, mida liitlased jätkuvalt Afganistani armeele pakuvad. Tõenäoliselt jääksid afgaanid ilma ka suurest osast praegu neile antavast rahalisest abist ning julgeolekuolukorra halvenemise tõttu lahkuks enamik seal praegu tegutsevaid humanitaarorganisatsioone.
«Sõjaline planeerimine on piisavalt paindlik selleks, et poliitikud saaksid kuni septembrikuise NATO tippkohtumiseni teha otsuseid, kas jätkatakse «Resolute Supportiga» nii, nagu on plaanitud, või tehakse midagi muud,» lausus Eesti kaitseväe juhataja.
Lõuna-Afganistanis asuvas Helmandi provintsis teeniv viimane Eesti jalaväekompanii langetab lipu ja alustab koduteed 10. mail.