Hispaania teadlaste sõnul on Põhja-Euroopa praegused elanikud suguluses nooremal kiviajal, umbes 7000 aastat tagasi elanud küttide-korilastega.
Põhjaeurooplaste kauged eellased olid tumeda naha ja siniste silmadega
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. jaanuar 2014, 08:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist oli tumeda naha, kuid siniste silmadega inimestega, kes on näiteks otsesteks kaugeteks esivanemateks rootslastele ja soomlastele, edastab Helsingin Sanomat.
Sellisele järeldusele jõudsid arheoloogid olles uurinud Hispaaniast La Braña-Arinteronist leitud kahte inimjäänust, millest üks on väga hästi säilinud.
Teadlaste jaoks oli üllatus, et neil inimestel olid sinist, mitte pruuni värvi silmad. Uurimine näitas, et selle põhjustas geenimuutus.
Hispaania teadlased andsid leitud kahele kütile-korilasele nimeks La Braña 1 ja La Braña 2. tegemist on meeste jäänustega.
«Meie jaoks oli suurim üllatus, et neil oli Aafrikast pärit geene, mis määravad ära nahavärvi. See tähendas, et nende nahk oli tume. Samas ei ole meil teada, kui tume. Kõige üllatavam oli aga geenimuutus, mis andis neile sinist värvi silmad,» selgitas uurija Carles Lalueza-Fox.
Tema arvates on La Braña inimene ainulaadne nüüdisinimene, kelle on tume nahk ja sinised silmad.
La Braña-Arintero koobastes alustati väljakaevamisi juba 2006. aastal. Leid tehti piirkonnas, kus temperatuur on aasta läbi peaaegu sama ning inimmõjutused puuduvad, siis said inimjäänused võrdlemisi hästi säilida.
Kütid-korilased jõudsid Euroopasse umbes 40 000 aastat tagasi. Nad toitusid lihast, kalast ja metsaandidest. Viimane jääaeg sundis kütte-korilasi taganema lõunapoole. Alles 12 000 aastat tagasi, kui kliima muutus leebemaks, said nad elama asuda kõikjal Euroopas.
Kui umbes 8500 aasta tagasi hakkas Lähis-Idast levima karjakasvatus ja põllumajandus, siis küttide-korilaste elustiil kadus ja nad jäid paikseks.
Teadlaste sõnul teati enne La Braña-Arintero väljakaevamisi nende varajaste eurooplaste kohta üsna vähe. Leiud on kinnitanud, et see inimpopulatsioon oli oma geneetika ja kultuuri poolest homogeenne.
La Braña-Arinterost leitud inimesed on tänapäeva hispaanlaste ja portugallastega väga kauges suguluses. Nende geenid on sarnased noorema kiviaja inimeste omaga, kes elasid praeguse Leedu, Saksamaa ja Suurbritannia alal.
Noorema kiviaja kütid-korilased ei elanud seega ühes piirkonnas, vaid liikusid Euroopas kõikjale, kaasa arvatud põhja.
Pilte vaata siit.