Iga neljanda Eestis viimastel aastatel politsei avastatud kuriteo taga olnud isik osutus narkomaaniks, selgub politseis valminud uimastikuritegevuse uuringust.
Narkomaanid sooritavad aastas üle kümne tuhande kuriteo
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
26. mai 2010, 00:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See ei ole mingi uus avastus, et narkomaanide osa kogu üldisest kuritegevusest on tavaliselt 25 ja 30 protsendi vahel,» kommenteerib 2006.–2009. aastate kohta tehtud uuringut politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonna politseikapten Risto Kasemäe.
Piltlikult öeldes tähendab see, et kui Eestis sooritatakse aastas keskmiselt ligi 50 000 kriminaalkuritegu, siis narkomaanide arvele läheb sellest vähemalt neljandik.
Fentanüülid vallutasid turu
Esimest korda analüüsis politsei uimastikuritegevust aastatel 2002–2004, kui Kasemäe sõnul oli enamik asju siinses narkokuritegevuses juba n-ö paika loksunud.
«Uue uuringu põhjal võib öelda, et karmimaks on läinud kohtulikud karistused ja samas on aastast aastasse vähenenud arestide osatähtsus, mida võib otseselt seletada arestimajades valitseva ruumipuudusega,» ütleb ta.
Kõige suurem muutus narkomaanias on olnud uimasti üledoosi tingitud surmad. Selliste juhtumite arv suurenes mullu järsult poole võrra. Kasemäe sõnul on surmade järsu kasvu põhjus Eesti uimastituru täielikult vallutanud sünteetiline heroiin ehk mitmesugused fentanüülid (sünteetilised opiaadid – toim).
Kiirabil suured kulud
«Üle piiri meile toodavad partiid on erineva kangusega ning diilerid ega narkomaanid ei tea isegi, kui palju ühte või teist partiid enne kasutusele võtmist lahjendama peaks,» ütleb Kasemäe.
«Seetõttu toimubki see asi katse-eksituse meetodil ja nii neid üledoosidest tingitud surmi lisandubki,» lisab ta.
Kasemäe sõnul on narkomaaniast saanud üha suurem koorem meie tervishoiusüsteemile, sest aastatel 2007–2008 olid narkomaanidega seotud kiirabi väljakutsed Tallinnas teisel kohal haavade ja pindmiste vigastuste järel.
Igas kuus kulub Tallinna kiirabil statistika kohaselt narkomaanide turgutamiseks üle 100 000 krooni. Aastas küünib see summa ligikaudu 1,7 miljoni kroonini.
Narkokuritegevus Eestis
• Aastatel 2006–2008 pani narkosüütegusid toime 8258 inimest. Neist 87 protsenti olid mehed ja 13 protsenti naised.
• Kohtus mõisteti narkokuritegude eest 1446 isikule kokku 1508 kriminaalkaristust. 43 protsendil juhtudel mõistis kohus inimesele reaalse vangistuse, 48 protsendil juhtudel piirduti tingimisi karistusega.
• Keskmine vangistus oli väikese uimastikoguse käitlemise eest 18,2 kuud, suure koguse puhul 44,9 kuud. Narkoväärteo eest määratud keskmine rahatrahv oli aastatel 2006–2009 (esimesed kuus kuud) 2087 krooni. Narkoväärteo eest määratud areste aastatel 2006–2009 (esimesed kuus kuud) oli kokku 4109 ja aresti keskmine pikkus 7,9 päeva.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet