Mai täiendas parteides pettunute ridu

Argo Ideon
, poliitika- ja majandusanalüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: graafika: Silver Alt

Ebakindlate ja kõigi parteide vastu olevate inimeste arv on kasvanud, Keskerakonna ja Reformierakonna reitingud olid mais aprilliga võrreldes veidi langenud.


Keskerakonda toetab 18 protsenti valimisealistest elanikest, Reformierakonda 17 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 12 protsenti – sellisena näitab suuremate parteide jõuvahekordi Turu-uuringute ASi küsitlus mais. Sotsiaaldemokraadid kogusid kaheksa protsendi vastanute toetuse. Väiksematest parlamendierakondadest pälvisid rohelised kolme ja Rahvaliit kahe protsendi küsitletute toetuse, mis jääb alla riigikokku pääsemiseks vajaliku viieprotsendilise valimiskünnise.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et valijate praegust toetust erakondadele on mõttekas võrrelda näiteks aasta taguse ajaga.

«Praegused toetusprotsendid ei erine palju sama firma tehtud küsitlusest eelmise aasta juunis. Siis ennustas Turu-uuringute ASi uuring Keskerakonnale toetust 20 protsenti, Reformierakonnale 15 protsenti ja IRLile 10 protsenti. Kuid neid küsitluse numbreid oli kohe võimalik võrrelda üle Eesti toimunud europarlamendi valimistega. Neil valimistel sai Keskerakond 103 000 häält ehk 26 protsendi valijate toetuse, Reformierakond 15 ning IRL 12 protsendi.»

Simson lisas, et ka kohalike valimiste perioodil tehtud üle-eestiline küsitlus kinnitab sama trendi: toetust Keskerakonnale ja IRLile näidatakse valimistulemusega võrreldes pigem väiksemana, toetust Reformierakonnale aga suuremana. «Kuna sama tendents on ka Emoril, tuleb põhjust otsida pigem vastajate mõttemaailmast kui uuringufirmade veast. Mulle tundub tõenäolisena, et paljud vastajad samastavad isamaa-armastust valitsusetruudusega ja seetõttu väidavad küsitlejale, et toetavad peaministri parteid,» märkis Simson. «Valimissituatsioonis teevad nad aga otsuse selle järgi, keda nad tegelikult valitsuses näha sooviksid.»

Ebakindlate valijate suure osakaalu kohta sõnas Keskerakonna fraktsiooni juht, et see on samas suurusjärgus riigikogu valimistel kojujäävate valijatega.

Reformierakonna parlamendifraktsiooni aseesimees Rein Aidma ütles, et kahe suurema partei tulemuste erinevus Turu-uuringute ASi küsitluses on marginaalne ning samal ajal on teisi küsitlusi, mis näitavad vastupidist – Reformierakonna edu Keskerakonna ees.

Aidma sõnul on Reformierakonna toetus tugev, hoolimata sellest, et erakonna juhitav valitsus on võtnud vastu mittepopulistlikke otsuseid, mis on muutnud euro tuleku Eestis märksa kindlamaks.

«See pole olnud Kreeka tegemine. Kahjuks on üks erakond – võite nime ise ära arvata – teinud Ida-Virumaal niisugust tööd, et väidetakse inimestele, et euro tulek toob Eestisse suurema ebakindluse,» rääkis endine Ida-Viru maavanem Aidma. «Minult küsitakse, miks meie valitsus on nii loll, et ei võta laenu nii nagu Kreeka, et maksta palku ja pensione. Nii on inimestele kahjuks sisendatud. Kaua võib sellise populismiga rahvast lollitada?»

Parteide toetusküsitlused annavad vastakaid tulemusi

Kui Turu-uuringute ASi maikuu poliitikaküsitlus näitab Keskerakonna väikest edu Reformierakonna ees, on TNS Emori värskes küsitluses kohad vastupidised.

Emori andmeil oli Reformierakonna toetajaid mais 34 protsenti ja Keskerakonnal 29 protsenti, mis tähendaks võimupartei kindlat edumaad. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetajaid oli 16 protsenti.

Turu-uuringute ja TNS Emori küsitluste tulemused ei ole aga kahjuks omavahel võrreldavad. Põhjus on selles, et Emor ei arvesta erakondade toetusprotsentides kindla eelistuseta valijaid (keda mais oli nende andmeil 32 protsenti), Turu-uuringud jätavad aga erakondade vastu olevad valijad oma tulemustesse sisse.

Tähelepanuväärne on ka see, et kui Turu-uuringute küsitluse järgi suuremate parteide toetus (v.a IRL) mais võrreldes aprilliga langes – mille loogilise põhjendusena saaks esitada kas või Ühtse Eesti kampaania –, siis Emori küsitluse järgi on nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna pooldajate osakaal viimase kuuga hoopis kasvanud.

Turu-uuringute küsitluse andmeil on Eestis enamik inimesi siiski poliitikast jätkuvalt huvitatud. «Väga huvitatud» on 14 protsenti ja «mõningal määral huvitatud» 49 protsenti  küsitletuist ehk kokku 63 protsenti. See on sarnane viimaste riigikogu valimiste osalusprotsendiga – 61 protsenti. Ülejäänud on pigem vähe huvitatud või pole üldse huvitatud, üks protsent ei osanud aga oma huvi kohta poliitikas toimuva vastu midagi öelda. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles