Eesti-siseselt rändavad peamiselt nooremaealised lastega pered enamasti suuremate linnade lähialadele, selgub statistikaameti värskest analüüsist.
Lastega pered koonduvad linnade ümber, vanurid jäävad äärealadele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuremate linnade ümber suureneb sissrände mõjul laste osakaal elanikkonna hulgas, samal ajal kui eakate osatähtsus suureneb äärealadel. «Eakate osatähtsus äärealadel suureneb, sest noored rändavad välja ja tööeast väljunud inimesed rändavad linnadest maale,» põhjendab statistikaameti juhtivstatistik Helerin Rannala blogis.
Aasta algul olid Rae ja Harku omavalitsused ainsad, kus kuni 14-aastaste laste osatähtsus rahvastikus oli üle viiendiku ja üle vanemaealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus jäi alla kümnendiku.
Enim paistavad laste osatähtsuse kasvuga silma Tallinna ning Tartu lähiümbruse vallad — noored pered eelistavad kolida linnast veidi välja, mistõttu kasvab neis valdades ka laste osatähtsus.
Teises äärmuses on näiteks Piirissaare, Alajõe, Meeksi, Nõva ja Vasalemma vald, kus on väga vähe lapsi. «Kuigi Vasalemma on Tallinna lähivald, on piirkonnas vähe lapsi ja eakaid - põhjuseks on valla territooriumil asuv vangla, mille asukad loetakse valla elanike hulka,» selgitas Rannala.