Riigikogu muutis kolmapäeval seadusemuudatusega kaitseväe struktuuri, mille järgi saab kaitseväe juhataja endale asetäitja ning kaovad maaväe ja mereväe staabid.
Kaitseväe juhataja saab asetäitja
62 poolthäälega vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus korrastab Eesti kaitsmiseks vajalikke sõjalisi võimeid.
Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma sõnul reorganiseeritakse maaväe ja mereväe staabid, likvideeritakse maaväe ülema ametikoht ja luuakse kaitseväe juhataja asetäitja ametikoht. «Eelnõu autorid ja selle koostamise protsessis osalenud ohvitserid on veendunud, et seadusega paraneb kaitseväe juhtimine ja kaasneb ülesannete täitmise efektiivsus ning olemasoleva personali optimaalsem kasutamine,» ütles Raidma.
Seadus lahendab ka kaitseväe luure peatüki rakendamisel esilekerkinud praktilised probleemid.
Seadus loob eeldused varustatud, relvastatud ja mehitatud kiirreageerimisvõimeliste üksuste väljaarendamiseks.
Eelnõu kohaselt kaovad kaitseväe struktuurist maaväe ja mereväe staabid, samuti likvideeritakse maaväe ülema ametikoht ning senise maaväe ülema vahetus alluvuses olnud üksuste ülemad tuuakse kaitseväe juhataja alluvusse. Riigikaitse arengukava kohaselt liidetakse maaväe ja mereväe staabid ja kaitseväe peastaap. Staapide ühendamise kaudu kujuneb praegune kaitseväe peastaap sõjalis-strateegilise tasandi staabist strateegilis-operatiivstaabiks.
Eelnõuga antakse kaitseväe struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamise õigus kaitseministri asemel kaitseväe juhatajale. Erandina jääb minister kehtestama kaitseväe ühendatud õppeasutuste põhimäärust, kuna tegemist on rakenduskõrgkooliga, mida reguleerib rakenduskõrgkooli seadus. Samuti luuakse eelnõu kohaselt toetuse väejuhatus, mille alla koondatakse kaitseväe toetusfunktsioonid, ning samuti erioperatsioonide väejuhatus.
Kaitseväe struktuuri luuakse kaitseväe juhataja asetäitja ametikoht. Kaitseväe juhataja asetäitjast saab kaitseväe juhataja esimene asendaja senise kaitseväe peastaabi ülema asemel. Kaitseväe juhataja asetäitja on kaitseväe juhataja otsealluvuses.
Teine suurem muudatuste pakett puudutab kaitseväeluuret. Eelnõu annab kaitseväe julgeoleku tagamise ja tõhusama kontrollimise eesmärgil kaitseväele õiguse teha taustakontrolli, et otsustada kaitseväelase, kaitseväes teenistuses oleva ametniku või töötaja sobivus kaitseväkke. Eelnõu kohaselt hakkab kaitseväes taustakontrolli tegema luurekeskus, mis moodustatakse luurepataljoni ja kaitseväe peastaabi luureosakonna põhjal. Taustakontrolli tehakse inimestele kaitseväkke kandideerimisel ning pärast nende teenistusse või tööle võtmist iga viie aasta järel või põhjendatud kahtluse korral ka muul ajal.
Lisaks saab kaitsevägi õiguse kontrollida nende isikute tausta, kellel on vaja siseneda kaitseväe julgeolekualale seoses kaitseväele teenuse osutamisega. Eelnõu kohaselt peavad kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerivad inimesed esitama isikuankeedi.
Samuti saab kaitsevägi eelnõuga õiguse sõjalisel operatsioonil kaasata inimesi tegema salajast koostööd ning teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali.
Seadus jõustub tänavu 1. augustil.