/nginx/o/2011/06/21/639452t1ha4a4.jpg)
Valitsus kiitis tänasel kabinetiistungil heaks riigisekretäri esitatud tegevuskava Eesti Euroopa Liidu Nõukogu 2018. a esimesel poolaastal toimuva eesistumise ettevalmistusteks.
Valitsus kiitis heaks tegevuskava Eesti ELi eesistumise ettevalmistusteks
30. jaanuar 2014, 11:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegevuskava eesmärk on selgitada välja eesistumise ettevalmistamiseks vajalikud ülesanded ja tegevused ning määrata kindlaks nende ajaraam ja vastutajad. Tegevuskava keskendub eesistumiseks vajaliku võimekuse arendamisele ning sisaldab ettevalmistuste põhimõtteid ja konkreetset ajakava.
Tegevuskava kohaselt toimub kuni 2014. aasta lõpuni ettevalmistuste varajane faas, mille jooksul kogutakse põhjalikku informatsiooni eesistumise kohta nii ELi institutsioonidest kui ka riikidelt, kes lähiminevikus EL eesistuja rolli täitsid või lähitulevikus täidavad.
Välja selgitatakse kõik eesistuja kohustused ja seiratakse eesistuja ülesannetes toimuvaid muutusi, et teha muudatusi Eesti eesistumise süsteemis. Selles faasis võrreldakse ka Eesti ees seisvaid kohustusi praeguse haldusvõimekuse ja võimalustega ning tehakse ettepanekuid vajamineva võimekuse arendamiseks. Seejärel koostatakse kõiki kohustusi arvesse võttes ettevalmistuste tegemiseks ajakava.
2015.–2018. aastal viiakse tegevuskava ellu. Eesistumise tegevuskava põhjal koostatakse 2015.–2018. aastaks keskne eelarve. Eesistumisaegsete ürituste (sh eesistujariigis võõrustatavad ametlikud ja mitteametlikud kohtumised) ja muude seotud tegevuste ettevalmistamisel eelistatakse lahendusi, mis võimaldavad suurendada kulude kokkuhoidu ja arendatavat või loodavat võimekust ja süsteeme mitu korda kasutada.
Eesti lähtub eesistumise ettevalmistamisel eesmärgist täita eesistujana kõik eesistumisega seotud olulised funktsioonid. Eesti seab eesmärgiks olla professionaalne, efektiivne, avatud, läbipaistva tööstiiliga ja asjalik eesistuja.
Eesistumise koordineerimiseks võetakse kasutusele juhtimismudel, kus eesistumise strateegiline planeerimine ja üldjuhtimine toimub Eestis ning igapäevane operatiivjuhtimine, sh kompromisside sõlmimine toimub Brüsselis.
Eesistumise läbiviimiseks ei looda üldjuhul uusi süsteeme või struktuure, vaid kasutatakse maksimaalselt juba väljakujunenud Euroopa Liidu asjade koordinatsioonisüsteemi, töökorraldust ja praktikat.
Eesistumise ettevalmistamise ja läbiviimise perioodil arvestatakse vajadusega ajutiselt suurendada Euroopa Liidu asjade koordinatsioonisüsteemi, sh Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi, Eesti alalise esinduse ELi juures ja ministeeriumide Euroopa Liidu alast suutlikkust kui ka koosseisu.
Eesistumise kultuuriprogramm (nii Eestis kui ka välismaal toimuv) ja turundus on osa Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise programmist.
Eesistumise tegevuskava on planeerimisdokument ja juhis kõikidele asjaosalistele ning seda täiendatakse vajaduse järgi. Tegevuskava koostas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ettevalmistav komisjon.