Viimastel päevadel suurt meedia tähelepanu pälvinud Kohtla-Järve koolitüdruk Kristina Brujeva ei ole ainus, kelle suhtes on käimas topeltkodakondsuse tõttu algatatud menetlus, kokku on selliseid lapsi Eestis seitse.
PPA menetleb seitsme lapse topeltkodakondsuse juhtumit
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
1. veebruar 2014, 11:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti menetluses on praegu 107 topeltkodakondsuse juhtumit, neist seitse juhtumit on seotud lastega, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Katrin Rohtla Postimehele.
Viimase kümne aasta jooksul on PPA lugenud Eesti kodakondsuse kaotanuks 694 inimese suhtes. Kodakondsuse kaotanutest on kõige enam selliseid, kes olid lisaks Eesti kodanikele ka Venemaa kodakondsusega, kokku oli selliseid inimesi 495.
75 kodakondsuse kaotanut olid sellised, kellel oli lisaks Eesti kodakondsusele Soome kodakondsus. 37 juhtumit olid sellised, kui inimene omasid lisaks Eesti kodakondsusele ka Saksamaa kodakondsust.
Möödunud nädalal kirjutas Eesti Ekspress, et Kohtla-Järve koolitüdrukut Kristina Brujevat ähvardab Eesti kodakondsusest ilmajäämine, sest tema isa oli neli aastat tagasi Vene kodakondsust taotledes ühtlasi ka lapsele selle taotlenud. Topeltkodakondsust aga Eesti seadus ei luba.
President Toomas Hendrik Ilves avaldas sel nädalal oma Facebooki lehel lootust, et riigimasin peatub enne, kui hakkab Kohtla-Järve 13-aastaselt tüdrukult ära võtma Eesti kodakondsust. «See otsustamine tuleks edasi lükata, kuni ta on 18-aastane ning saab täisealisena loobuda Venemaa kodakondsusest, mille isa talle nelja aasta eest Vene konsuli soovitusel võttis. Isa ei olevat teadnud, et Eestis on topeltkodakondsus keelatud. Milles see tüdruk süüdi on? Palun ametnikelt inimlikkust ja mõistmist,» kirjutas Ilves.
Kohtla-Järve koolitüdruku Kristina Brujeva topeltkodakondsuse äravõtmine tekitas valitsuse pressikonverentsil vaidluse peaminister Andrus Ansipi ja siseminister Ken-Marti Vaheri vahel.
Peaminister Andrus Ansip avaldas arvamust, et politsei- ja piirivalveamet võiks Brujevalt Eesti kodakondsuse äravõtmist menetleda senikaua, kuni neiu saab täisealiseks ning võib ise otsustada, kumma riigi kodakondsust ta soovib. Siseminister Ken-Marti Vaher aga leidis, et seadusvastase teoga inimesele paremate võimaluste loomine annab teistele vale signaali.