Õppelaenuvõlglaste arv on kõigi aegade väikseim

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustreeriv
Foto on illustreeriv Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigile üle tulnud õppelaenulepingute arv on aasta-aastalt vähenenud ning õppelaenuvõlglaste arv oli möödunud aastal kõigi aegade väikseim.

Kui 2010. aastal saatsid pangad haridus- ja teadusministeeriumi menetlusse 720 laenulepingut võlgnevuse kogusummas 1,7 miljonit eurot, siis läinud aastal tuli riigile üle 229 lepingut kogusummas ligi 537 000 eurot, selgub ministeeriumi statistikast.

Ka õppelaenuvõlglaste üldarv on selle aja jooksul märgatavalt vähenenud. Kui 2010. aastal oli võlglasi 3540 ja võlgade üldsumma rohkem kui 6,2 miljonit eurot, siis eelmise aasta lõpuks oli võlglasi 2900 koguvõlgnevusega 5,4 miljonit eurot. Iga aastaga on vähenenud ka laenuvõtjate arv. Näiteks 2006. aastal võttis õppelaenu üle 26 000 õppuri, 2010. aastal 12 500 ja 2012. aastal 7500 õppurit.

Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja ütles BNSile, et laenuvõtjate ja võlglaste arvu vähenemise põhjusi on mitu. Üks nendest on ilmselt üldise majandusliku olukorra paranemine, tõenäoliselt on ka õppurite teadlikkus suurenenud ning laenu ei võeta enam nii kergekäeliselt nagu mõned aastad tagasi. Ka on ministeerium viimastel aastatel õppelaenuvõlglastega aktiivsemalt tegelenud. Kõrgharidusreformiga kaasnenud tasuta kõrghariduse rakendumine vähendas statistikaameti andmetel inflatsiooni ja tarbijahinnaindeksit. Riigipoolse panusena on tudengile toeks vajaduspõhiste õppetoetuste sisseviimine, samuti rakenduv stipendiumite süsteem.

Kui laenuvõtjal tekivad raskused pangale laenu tagasimaksmisega ja pank on kaotanud lootuse laenu tagasi saada, siis ta rakendab nende võlglaste suhtes riigitagatist, mis tähendab, et annab võla sissenõudeõiguse üle riigile ja edasi tegeleb võlglastega haridus- ja teadusministeerium.

Ministeerium saadab kõigepealt võlglasele välja teatise võla riigile ületuleku kohta, kus on kirjas võla suurus ning pangarekvisiidid, kuhu saab võlga tasuda. Ühtlasi antakse tähtaeg, milliseks võlg ära tasuda või kui see võimalik ei ole, siis esitada avaldus maksegraafiku koostamiseks. Kui saabub avaldus, siis koostatakse maksegraafik, mille alusel tasuma hakatakse. Kui võlglane kirjale ei reageeri, siis järgmiseks saadetakse teatised käendajatele, kus märgitakse, et tähtajaks ei ole võlga likvideeritud ja seetõttu on käendajatel kohustus oma käendatavas summas võlg tasuda, tuuakse välja võla suurus ning jällegi andmed selle kohta, kuidas ja milliseks tähtajaks tuleb võlg tasuda. Ka käendajatel on võimalus esitada avaldus maksegraafiku koostamiseks ja hakata graafiku alusel tasuma.

Kui pärast eelnimetatud teatiste väljastamist mingit reaktsiooni ei järgne ei põhivõlglaselt ega ka tema käendajatelt, siis järgmiseks sammuks on avalduse esitamine kohtusse ning kui kohus teeb vastava lahendi võla väljanõudmise kohta, siis saadetakse kohtulahend täitmiseks kohtutäiturile, misjärel võib kohtutäitur hakata tegema kinnipidamisi sissetulekutelt, arestida pangakontod või pöörata sissenõude võlglaste varale. Siinjuures ei eristata enam põhivõlglast ja käendajaid, vaid nad on kõik ühtmoodi võlglased, kes vastutavad võla tasumise eest, käendajad võib-olla küll väiksemas summas – juhul, kui tegemist on limiteeritud käendusega.

Üldjuhul täitemenetlus on tulemuslik ja selle kaudu saavad võlad ka tasutud, kuid kohtutäituri kaasamine on ministeeriumi jaoks siiski viimane samm, mis võetakse ette alles siis, kui ka kohtumenetluse jooksul ei ole võlglased ise hakanud oma võlgnevust likvideerima. Juhul, kui hakatakse vahepeal siiski ise vabatahtlikult ülekandeid tegema, siis kohtulahendit täiturile ei edastata, et mitte tekitada inimestele lisaprobleeme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles