Eesti-Ameerika Äriakadeemia omanik viis läinud kevadel kooli sulgemise järel ruumidest minema küll kogu kooli vara, kuid jättis kaks toatäit tudengite isikuandmetega dokumente saatuse hoolde.
Erakool jättis Lasnamäele maha tuhandete tudengite isikuandmed
4. veebruar 2014, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ühe vanima erakõrgkooli laokile jäetud arhiiv tuli päevavalgele nädala eest, kui Tallinna Suur-Pae lasteaia juhtkond kaebas linnavalitsusele, et maja ühes tiivas pool aastat tagasi pinda üürinud erakooli dokumendikuhilad ähvardavad planeeritavale remondile jalgu jääda.
Nimelt oli ruumidest avastatud maast laeni kaustu täis tuba, mis sisaldab umbes tuhatkond säilitamiskohustusega diplomitööd ja 60 kasti dokumente viimasest kaheksast aastast.
Kastides on muu hulgas tudengite sisseastumispaberid koos passikoopiate, kontaktandmete ja isikukoodidega. Valdavalt on tegu vene- või eestikeelsete noortega, aga väga suur hulk õppureid on pärit hoopis Hiinast.
Arhiivi teevad oluliseks käskkirjad ja dokumendid, mille alusel saaks tuhandetele vilistlastele vajadusel väljastada lõpudiplomi duplikaate.
Arhiivi kaalukam osa seisab aga lasteaia kõrval, akadeemia kunagises tühjas haldushoones, mis kuulub juba üle aasta kolmandatele firmadele.
Selle ühes toas on äriakadeemia rektorite viimase 24 aasta käskkirjad, tudengite riigieksamitunnistuste koopiad ja hinnetelehed. Teisisõnu – kõik vajalikud dokumendid, mille alusel saaks tuhandetele vilistlastele väljastada lõpudiplomi duplikaate.
Erakooli arhiiv on kurioossel kombel nüüd Tallinna linna ja haridus- ja teadusministeeriumi kaelas, sest kooli vastutav omanik, Eesti-Ameerika Äriakadeemia ASi juht Oleg Levtšuk on ametnikele kättesaamatu.
Ilmselt on sellel ka põhjus. Tallinna linnavalitsus andis lasteaiahoone tiiva Eesti-Ameerika Äriakadeemiale heauskselt üürile 2013. aasta juunist juulini. Kuu varem oli Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu võtnud aga koolilt tegutsemisloa, sest seal ei vastanud nõuetele ei arvutitarkvara ega ka professorite tase.
Levtšuk koliski mullu juulis kooli ruumidest välja suurema osa varast ning väitis meediale, et tudengite õppemakse ei saa tagasi maksta, kuna ettevõte on pankrotis. Tegelikult ei ole keegi aktsiaseltsi pankrotiavaldust esitanud, küll aga on Eesti-Ameerika Äriakadeemia ASil tuhandete eurode suurune maksuvõlg ja võlad Tallinna linna ja Elioni ees.
Ministeerium püüab päästa
Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Helen Põllo ütles, et seaduse kohaselt oleks Levtšuk pidanud kooli sulgemise järel määrama arhiivi pidaja või võtma selle enda hoida, aga mitte jätma järelevalveta.
Äriakadeemia juhtum on ministeeriumi praktikas ainulaadne, sest enamasti kõrgkoolid ühinevad ja arhiiv antakse edasi. Postimehele teadaolevalt ei soovinud aga arhiivi ükski äriakadeemia tudengid üle võtnud kõrgkool.
«Me läheme ise sinna kohale ja vaatame, mis seal sisaldub. Kui seal on infot, mida saab kasutada üliõpilastele diplomi duplikaadi väljastamiseks, siis selle me võtame üle,» lubas Põllo. Tegelikult ei ole ministeeriumil üldse mingit kohustust erakooli arhiividega tegeleda, aga tudengitele tahetakse säilitada võimalus hävinud või kadunud diplomi asemel uus saada.
Rektor: ma ei saanud midagi teha
Äriakadeemia viimase rektori kohusetäitja Helena Gussarova sõnul ei tule arhiivi laokile jätmine talle üllatusena. Gussarova küsis ministeeriumist mullu juunis arhiivi saatuse osas nõu ja andis saadud juhised üle ka Oleg Levtšukile.
«Kui me hakkasime omanikule rääkima, et selle arhiivi peab sealt ära viima, siis ta ei olnud sellest huvitatud. Ta ütles, et see ei ole minu asi ja mina ärgu oma nina siia toppigu,» meenutas Gussarova.
Koos allesjäänud kolme töötajaga viis rektor seejärel lasteaia ruumidest endisse haldushoonesse üle kõige tundlikumad dokumendid – rektorite käskkirjad ja tudengite diplomite andmed.
Nüüd tunneb Gussarova dokumentide pärast muret. «Kui uuel omanikul on seda ruumi vaja, siis kuhu ta need dokumendid paneb, kas ta on üldse huvitatud nende tassimisest? Te kujutate ette, see on küllaltki suur arhiiv,» muretses ta, kas osa dokumente pole juba hävinenud.
Haldushoone omanik MA Kinnisvaraarenduse OÜ ei soostunud ametlikke kommentaare andma. Küll aga kinnitati ettevõttest, et kuigi arhiivi asumine majas tuli neile üllatusena, on see säilinud puutumatuna.
Haridus- ja teadusministeeriumi töötajad lähevad arhiive üle vaatama sel nädalal.
Oleg Levtšukki Postimehel tabada ei õnnestunud.