Alles sügisel lahkas «Pealtnägija» põhjalikult politsei üha teravamat võitlust ohtlike ülemõõduliste raskeveokitega, täna hõõruvad aga paljud veokijuhid võidurõõmsalt rusikaid ning süüdistavad politseid endid sohi tegemises, põhjuseks dokument, mis tõi päevavalgele, et korrakaitsjad on pikka aega mõõtnud metsaveokite kõrgust juriidilises mõttes puupulgaga.
Kuupäev 14. august 2013 jääb Ida prefektuuri politseinikele Jevgenile ja Sergeile meelde ilmselt elu lõpuni, veel pole selge, kui kalliks läheb lõppude lõpuks riigile maksma nende tol päeval langetatud otsus võtta Tapa linnas kontrolliks maha üks metsaveok, sest hiljuti langetatud kohtuotsuse valguses metsavedajate tsunft alles hõõrub võidurõõmsalt käsi, samal ajal kui politseiamet hoiab ootusärevalt hinge kinni, vahendas ERR Uudised ETV «Pealtnägijat».
Kogu loo uba on ühes trahvis, mis määrati mullu septembris Lõuna-Eestist pärit Antsule. Nimelt tuvastasid veokijuhi Tapa linnas rajalt maha võtnud Ida prefektuuri politseinikud Jevgeni ja Sergei, et tema metsaveok on lubatust kõrgem ehk üle nelja meetri. Varem korduvalt sama asja eest trahvi saanud, kuid seni käega löönud Ants otsustas nüüd kohtusse minna, sest trahv oli varasemast krõbedam – 680 eurot.
Et vandeadvokaat Janar Kuus ei ole varem selliste kaasustega kokku puutunud, ei osanud ta esialgu oma kliendile isegi öelda, kas politseiga kohtus vaidlemisel on mingit perspektiivi või mitte. Pärast seda, kui advokaadile saadeti kõik rikkumist puudutavad dokumendid ja ta tegi nende alusel mõned lihtsad päringud internetti, oli kohtuvõit juba ette selge.
Mõõtelati sertifikaadis oli trükiviga
Ja nii läkski. Detsembri lõpus tühistas Tartu maakohus Antsule määratud karistuse ja tegi politseinike töö pihuks ja põrmuks, viidates mitmele rikkumisele. Esiteks oli veok teepeenral ebaühtlaselt kaldu, kui selle kõrgust mõõdeti. Teiseks mõõtsid nad veose kõrgust silma järgi, sest kasutasid mõõtelati otsas lühikest lisahaaratsid, mis ei ulatunud metsaveoki kõrgeima punktini. Kolmandaks ei märkinud nad lisahaaratsi kasutamist väärteoprotokolli. Ja neljandaks ei oleks politseinikud tohtinud kohtu arvetes seda haaratsit üldse mõõtelati otsas kasutada, sest sellel puudus sertifikaat.
Komissar Priit Tuuna möönab täna, et tegu oli kahetsusväärse üksikjuhtumiga. Ta mõistab osad kollegide rikkumised selgelt hukka, mõne juures näeb siiski väitlusruumi. Ühe ja kõige olulisema vea puhul on aga kõik selge. Nimelt avastas vandeadvokaadi tähelepanelik silm, et politseinike põhitöövahend ehk mõõtelatt ise, oli juriidilises mõttes sama hea kui aiateivas.
Janar Kuus selgitas, et kui politsei kasutas mõõtelatte, mis vastavad täpsusklassile kolm, siis mullu sügisel Tapal kontrollimiseks kasutatud konkreetse mõõtelati taatlusdokumendis on selle täpsusklassiks märgitud kaks. Sellest piisas, et kohus andis oma otsuses põrmustava hinnangu – antud juhul ei ole kasutatud korrektselt taadeldud mõõtevahendit ja taatluskohustust ei ole täidetud.
Komissar Tuuna tunnistab, et sisuliselt mõõdeti kõrgust puupulgaga, ent tema sõnul oli kurja juureks kirjaviga. Asja tuum on selles, et mõõtelatt ise on kontrollitud ja korras, kuid selle taatlustunnituses peaks rooma II asemel kirjas olema III! Saatuslikus kirjaveas, mis muutis igati pädeva mõõtevahendi hetkega juriidiliselt õigustühiseks, ei saa politseid aga süüdistada.
«Me käisime tutvumas ka Metroserdi töö ja seletustega, et kes taatlusi läbi viis,» meenutas Tuuna. «Millistel asjaoludel täpselt võis dokumenti viga sisse tulla, seda ei ole meile veel selgitatud või avalikustatud, aga tunnistatakse, et tegemist on trükiveaga.»
Mõõtevahendite taatleja tunnistab eksitust
Mõõtevahendite taatlemisega tegelev Metrosert tunnistas nüüd «Pealtnägijale» napis kommentaaris, et tegemist oli tõepoolest nendepoolse inimliku eksitusega. Et aastas käib nende ettevõttes taatlemiselt ja kalibreerimiselt läbi umbes paarkümmend tuhat seadet, siis vahel harva lihtsalt juhtub.
Paraku ei ole sellega veel lugu läbi. Taatlusfirma inimlik eksitus, mille üks Tartu advokaat kogemata avastas, on õhku visanud ühe delikaatse probleemi. Nimelt selle, et vigane taatlustunnistus anti välja juba 2011. aasta novembris ehk oponentide hinnangul on ligi kahe aasta jooksul selle konkreetse Ida prefektuuri mõõtelati abil tehtud trahvid juriidilises mõttes justkui õigustühised.
Samuti tegi politsei tagantjärele kiire inventuuri kõigile oma 39-le mõttelatile ja tuvastas veel ühe niiöelda kirjaveaga lati Lääne prefektuurist. Kui palju on kahe juriidiliselt vigase mõõteseadmega kokku trahve määratud, ei oska keegi veel öelda.
Värske loo seostamine eelmise, politsei taatlemisskandaaliga oleks siiski ilmselge liialdus. Kui välja arvata tõik, et mõlema loo peategelased olid Ida prefektuuri politseinikud, siis muus osas on detailid kardinaalselt erinevad.
Skandaal, mille «Pealtnägija» vallandas poolteist aastat tagasi, tõi päevavalgele, kuidas Ida liikluspolitseinikud mõõtsid 2011. aastal neli kuud oma ülemuse käsul teadlikult kiirust taatlemata mõõteseadmega, võltsisid protokolle ja tegid nii ligi 180-le inimesele õigustühise trahvi.
Märksa piinlikum loo juures oli fakt, et politseijuhid olid kriminaalsest korralagedusest teadlikud, kuid kedagi ei karistatud, ohvreid ei teavitatud, avalikkust ei informeeritud ning lugu vaikiti lihtsalt maha. Skandaal lõppes sellega, et politsei maksis juriidiliselt ebaausalt tehtud trahve tagasi rohkem kui 160 isikule enam kui 20 000 euro eest. Trahvi tühistamise protsessist loobus ainult viis inimest.
Komissar Priit Tuuna peab võimalikuks, et veokifirmad võivad hakata oma vanu trahve vaidlustama. «See on kurb, aga õigusriigis paraku asjad nii ongi ja politsei on omad järeldused teinud, probleemi kõrvaldanud ja homne päev tähendab seda, et selliseid probleeme ei ole,» kinnitas ta.
Politsei kommentaar
Jaanuari alguses tühistas Tartu maakohus väärteootsuse, kus politseinikud mõõtsid Lääne-Virumaal ühe metsaveoki kõrguseks 4414 mm ning karistasid juhti 680-eurose trahviga. Varem korduvalt teeseadust rikkunud juht tunnistas kohapeal ka oma eksimust ning kohtuvaidluse ajend oli eelkõige trahvisumma. Kohus asus seisukohale, et tõendeid kogumis vaadatuna ei olnud väärtegu piisavalt tõendatud ning tühistas väärteootsuse.
Politsei kasutab koorma kõrguse mõõtmisel teleskooplatti ning sellega täisnurga all olevat lühemat ristlatti. Otsuse põhistamisel tõi kohtunik välja, et rikkumise vormistamisel kasutatud ristlatt oli liiga lühike ega olnud koorma kõrgeima punktiga kontaktis. Samuti asus sõiduk mõõtmise ajal osaliselt teepeenral. Kohtuotsust põhistavas osas toodi välja ka ristlati kasutamise õiguspärasuse küsimus. Politsei seisukoht on, et ristlatti võib kasutada, ent abivahendite kasutamine tuleb protokollida.
Kohtumenetluse käigus tuli välja ka see, et Metroserdi poolt väljastatud mõõtelati taatlustunnistusel oli trükivea tõttu täpsusklassiks märgitud II, mitte aga III. Politsei mõõtmistoimingutesse see erisust ei toonud, sest mõlema klassi puhul on mõõtemetoodika sama ning menetlusaluse isiku kasuks näidust maha arvestatav laiendmääramatus on sama suur. Trükiveaga tunnistuse on Metrosert lubanud asendada korrektsega, kehtima jäävad vanad taatlustähtajad ning uut taatlemist läbi ei viida. Seetõttu ei mõjuta trükiviga politsei hinnangul ka taatluse kehtivust.
«Sellest konkreetsest juhtumist on politseil kindlasti õppida, et välistada mõõtemetoodika vastu eksimine tulevikus. Veokite masside ja mõõtmetega seotud rikkumisi avastab politsei paraku igapäevaselt, mistõttu ei ole ka kohtuvaidlused midagi erakordset. Vedajad jälgivad politsei tegevust selles valdkonnas väga teraselt. Veokijuhtide pidevad eksimused teeseaduse normide ja sõidu- ja puhkeaja nõuete vastu annavad aga aimu sellest, et liiklusohutuse ja seaduste arvelt kokkuhoid on paljude firmade ärimudelisse sisse kirjutatud. Seega ei ole veokite liiklusohutuse probleem lahendatava ainult liiklusjärelevalvega, vaid eeldab terviklikumat riikliku kontrolli süsteemi ja selles ärisektoris valitsevate hoiakute muutumist. Politsei jätkab raskeveokite kontrollimist ning tugevdab koostööd partnerasutustega, et mõju liiklusohutusse oleks suurem,» kommenteeris juhtunut politsei- ja piirivalveameti (PPA) kommertssõidukite kontrolli valdkonna eestvedaja komissar Priit Tuuna.