Putini nõunik: USA rahastab Ukraina opositsiooni ja varustab protestijaid relvadega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Protestijad Kiievi kesklinnas.
Protestijad Kiievi kesklinnas. Foto: SCANPIX

Venemaa presidendi Vladimir Putini abi süüdistas täna Washingtoni Ukraina protestijate rahastamisest ja relvadega varustamises. Lisaks saabus täna Kiievisse kriisiläbirääkimisi pidama USA välisministri abi Victoria Nuland.

Putini majandusnõunik Sergei Glazjev ütles ka, et Venemaal on õiguslikke aluseid sekkuda üle kahe kuu väldanud kriise ning kirjeldas Ukrainas toimuvat riigipöördekatsena.

«Meie allikate kohaselt kulutavat Ameerika allikas nädalas 20 miljonit dollarit (umbes 15 miljonit eurot), et rahastada opositsiooni ja mässulisi ning varustada neid muu hulgas ka relvadega,» sõnas Glazjev täna Kommesandi Ukraina versioonile.  

«Meil on infot, et meeleavaldajaid aidatakse USA saatkonna territooriumil ja et neid varustatakse relvadega. Muidugi ei saa seda aktsepteerida ja asja tuleb lähemalt uurida,» sõnas ta.

Lisaks vihjas Glazjev sellele, et Venemaal oleks õiguslikke aluseid kriisi sekkuda ning viitas nn 1994. aastast pärit nn Budapesti memorandumile. «Selle dokumendi kohaselt on Venemaa ja USA Ukraina iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse tagajad ja otse öeldes oleme me sunnitud sekkuma, kui sellised konfliktid kerkivad esile,» ütles mees.

Memorandum allkirjastati pärast seda, kui Ukraina nõudis tuumarelvastuse leviku piiramise lepingu (NPT) sõlmimisel julgeolekugarantiisid.

Kremli nõunik süüdistas ka Ukraina valitsust, opositsiooni ja ka lääneriike valede levitamises ja reaalsuse väänamises.

«Kiievi seadusandluses on hästi kirjeldatud, mis Kiievis toimub – tegemist on riigipöördekatsega, püüdega võimud jõu abil kukutada. Olukord on skisofreeniline, sest mingil põhjusel kardavad kõik asju õige nimega nimetada,» lisas Glajev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles