Roheliste erakonnas oli eile elavate surnute öö. Väljavisatud liikmed tulid soode ja metsade varjust tagasi, käitusid, nagu oleks nad endiselt erakonna liikmed, ja hakkasid oma põhivaenlase Marek Strandbergi skalpi nõudma. Õhtuks lepiti ära.
Rohelised jõudsid üldkogul teineteisemõistmiseni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui muidu nimetatakse elavaks surnuks ehk zombie’ks koolnut, kes käitub nagu elav inimene ja müttab maa peal ringi, siis poliitzombie on poliitik, kes on küll seaduse silmis erakonnast välja visatud, ent kes ise nii ei arva ja käitub, nagu oleks ta partei liige.
Parteis pole, juhatuses küll
Üks selliseid on erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Jüri Ginter, kelle partei võtmetegelane Strandberg kümmekonna päeva eest poliitilisse teispoolsusesse saatis.
Kui erakonna liikmete nimekirjast äriregistris Ginteri nimi kustutati, siis partei juhatusse jäi Ginter Strandbergi meelepahaks kirja, sest seaduse järgi võib inimene kuuluda MTÜ juhatusse ka samasse MTÜsse ehk erakonda kuulumata.
Nii saabuski Ginter eile Tallinna Tehnikaülikooli peahoonesse roheliste üldkogule oma õigust nõudma. «Ma olen roheliste juhatuse liige,» teatas ta Strandbergiga silmitsi seistes. «Ära muretse, varsti enam pole,» teatas Strandberg.
Mis iganes polnud ka põhjus, ent Ginteri lasksid turvamehed seejärel ometi saali. Nimelt olid roheliste juhid pahade vaimude eemalehoidmiseks tellinud turvamehed, kes uksel kontrollisid, kas sissetahtjal on ikka sissepääsu lubav silt rinnas või vähemalt kehtiv pressikaart kaasas.
Üldkoosoleku alguses suudeti valida riigikogu liige Toomas Trapido koosoleku juhatajaks, ent sellega üksmeel ka lõppes. Valimiskomisjoni valimine kestis kaua ning saalisolijate seas paistis palju usaldamatust valimiste korraldamise ja seda tegema kutsutud AS Väärtpaberikeskuse töötajate suhtes kartuse tõttu, et tulemustega kuidagi manipuleeritakse.
Tunnike pärast koosoleku algust, kui saalist kostis järjest kurjemaid sõnavõtte ning parasjagu veel koosolekut juhtinud roheliste peasekretär Ain Kabali jutule vahelesegamist, viskas Kabal kõik ajakirjanikud saalist välja ja teatas, et erakonna valimisprogrammi tutvustamise ajaks kutsutakse nad tagasi.
Erakonna suurkogu ajal ajakirjanike saali mittelubamine või sealt väljaviskamine on ka halli habemega poliitikaajakirjanike sõnul ennekuulmatu.
Saali ukse taga fuajees ootasid juba ees need, kelle Strandberg oli koos Ginteriga erakonnast välja visanud ning keda turvamehed saali ei lubanud. Dagmar Mattiisen ja Tanel Tammet ajasid omavahel rahulikult juttu lävendipõhisest vastuvõtust Tartu Ülikooli, ent nendega koos istunud Egge Kulbok-Lattik oli kogu olukorra peale väga kuri.
Tegijal juhtub! Nii ka väljaviskajatel roheliste erakonnas. Kui esialgu visati välja 20 inimest, siis ühe tehnikaülikoolis luusinud poliitzombie, Andrus Mäesepa sõnul kõikus erakonnast tõrjutute number sel nädalal 21–22 ringis vastavalt sellele, keda Kabal, Strandberg ja teised parajasti suvatsesid väljavisatuks pidada.
Samuti kadusid esmaspäeval Äriregistris kõigi erakonnaliikmete nimedest täpitähed ning teisipäeval läksid samas registris sassi erakonnaliikmete ees- ja perekonnanimed.
Õhtuks sõlmiti rahu
Kui ajakirjanikel ja poliitzombie’del oli tehnikaülikooli fuajees üsna lahe olemine, siis sellevõrra ebameeldivam oli õhkkond saalis.
Saalisolijad vaidlesid kirglikult poolteist tundi aktiivsete erakonnaliikmete väljaviskamise üle, kusjuures Strandberg võttis iga teise inimese järel sõna ning rääkis ja rääkis ja rääkis, miks just temal õigus on. Kuni ajakirjanikud saalis olid, ei teinud Strandberg piiksugi.
Kui väsinud erakondlased läksid puhkepausile, tuli ka Strandberg välja ning ka väljavisatuid nähes ei sulgunud ta suu hetkekski. Ginter aga ei julgenud saalist lahkuda, kartes, et muidu ei lasta teda pärast pausi sinna enam tagasi.
Õhtuks aga jõudsid rohelised kompromissile, millega loodetakse sisetüli lõppenuks lugeda. Strandbergi ettepanekul ennistati 20 väljavisatut erakonna liikmeteks ning ühtlasi lepiti kokku, et nii vahepeal väljavisatud kui ka nende väljaviskajad ei kandideeri järgmise korralise üldkoguni erakonna juhatuse liikmeteks.
«Erakonna jaoks on vaid üks asi sisetülist hullem,» möönis Strandberg. «Sisetüli avalik pidamine.»