Eile algas Tallinna halduskohtus vaidlus linna kehtestatud uue, vanast kaks ja pool korda kõrgema maamaksu määra pärast.
Tallinna maamaksu-lahing sai avalöögi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaebaja Tanel Viks nõuab maksu- ja tolliameti märtsikuise maamaksu teate tühistamist. Västriku tänava majaomaniku Viksi kaebuse kohaselt on kurja juur Tallinna linnavolikogu eelmise aasta 13. detsembri määrus nr 46, millega kehtestati uus ja kõrgem maamaksumäär.
Viksi väitel riivab kõrgem maks tema õiguspäraseid ootusi, linna poolt pensionäridele kehtestatud maksusoodustus aga soosib linnakodanike ebavõrdset kohtlemist.
Kuigi Viksi ennast kohtus polnud, esindas teda vandeadvokaat Priit Lätt. Läti selja taga seisid omakorda Eesti Maksumaksjate Liit (EML) ning enam kui 12 000 maja- ja korteriomanikku ühendav Eesti Omanike Keskliit (EOKL). Need ühendused on ka palganud advokaat Läti Viksi esindajaks.
EOKLi peasekretäri Taavi Madiberki sõnul on tegemist taasiseseisvunud Eesti olulisima kohtuvaidlusega nn igameheõiguse seisukohast, sest mitte kunagi varem pole menetletud sellist kaebust – linna uut maksumäära, mis nii valusalt riivaks kümnete tuhandete inimeste õigusi ja nii armutult tühjendaks nende rahakotti.
«Omandimaks ei tohi inimest sundida omandist loobuma ega olema talle karistuseks,» selgitas Madiberk halduskohtu koridoris. «Kahjuks on Tallinna maamaksu tõusul just sellised tagajärjed. Meie liidu põhimõte on, et koduga seotud maa peab olema maamaksust vaba.»
Kohtuistungil väitis Lätt, et maamaksuseadus on põhiseaduse mitme paragrahviga vastuolus, sest rikub maksumaksjate õiguspäraseid ootusi ja riivab ka inimväärikust.
«Maamaksu suur ja ootamatu kergitamine on ebavõrdse kohtlemise näide,» lausus Lätt. «See on ehe näide pensionäride eelistamisest lasterikaste perede ja puudust kannatavate inimeste ees, kuigi põhiseadus ütleb, et nemadki on riigi ja omavalitsuse erilise hoole all.»
Tallinn tõstis 2002. aastast kehtinud maamaksu määra mullu detsembri keskel. Varasemast kaks ja pool korda suuremad maksuteated potsatasid linlaste postkasti jaanuaris.
Läti sõnul jättis linn sellise kiirustamisega oma kodanikud ilma ajast, mil nad oleksid saanud uute maksumääradega kohaneda. Samuti loovat maamaksuseadus õigusselgusetust, sest ei sätesta kohalikele omavalitsustele ajalisi piire maksumäärade tõstmisel.
«Maamaks on tundlik teema, mis vajab diskussiooni, arutelu,» nentis Lätt. «Kas alati, kui makse tõstetakse, peab toimuma veetše?» tahtis istungit juhtiv kohtunik Hurma Kiviloo teada. «Ei, veetšede aeg on lootusetult läbi, kuid linn peaks tagama oma kodanike turvatunde,» selgitas Lätt.
Advokaat Läti vastas istus eile kohtus kolmeliikmeline vastustajate seltskond – Ave Palu ja Riho Laipõld tolli- ja maksuametist ning pealinna esindav Tiit Mäger.
Neil kõigil oli üks ja ühene seisukoht: linnavolikogu määrus ega ka maksuseadus ei riiva Viksi õigusi ega inimväärikust ega ole kuidagi põhiseadusega vastuolus.
«Maamaks tugineb maksumaksja maksuvõimele,» tuletas maksuhaldur Palu meelde. «Kellelegi ei meeldi, et maksud ja hinnad tõusevad, kuid praegu pole inimene pidanud maamaksu tõusu pärast oma omandist loobuma,» lisas Laipõld.
Tema väitel ei saa kohus luua ka uut soodustatud seisus inimgruppi, kes lisaks pensionäridele veel maamaksu soodustust saaksid. «Selleks on vaja poliitilist otsust, seadust,» nentis Laipõld.
Mägeri väitel oli maamaksu tõus piisavalt etteaimatav, sest juba 2001. aastal oli näha, et maamaks võib tõusta kuni 2,5 protsenti. Ka oli Mägeri väitel vaja see samm ette võtta põhjusel, et maa väärtus oleks ükskord tegelikkusega kooskõlas.
Kohus langetab otsuse selles vaidluses 29. augustil. Kuid veel varem, juba järgmisel nädalal peaksid oma analoogsele kaebusele, mis keskendub kehtiva maamaksuregulatsiooni vastuoludele põhiseadusega, vastuse saama veel kaks kaebajast-maaomanikku – Paap Kõlar ja Ardo Ojasalu.
Kui koduomanikel õnnestub nende protsesside jadast võita kas või üks, on see pretsedent, millel on tuntav mõju kümnete tuhandete maja- ja korteriomanike rahakotile.
Maamaks
• Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks, mille arvutab maksu- ja tolliamet kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal ning mis laekub täies mahus omavalitsusüksuse eelarvesse.
• Maamaksumäär on 0,1–2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
• Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 0,1–2 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
• Tallinn kehtestas tänavu 1. jaanuarist pealinnas uueks maamaksu määraks 1,5 protsenti, vana määr oli 0,6 protsenti maa aastasest maksustamise hinnast.
• Faktum & Ariko küsitluse andmeil toetab kaks kolmandikku Eesti elanikest kodu maamaksust vabastamist.
Allikas: maksu- ja tolliamet