Poliitik ja riigikogu liige Andres Herkel arvab, et Reformierakonna plaan Andrus Ansip Siim Kallasega asendada meenutab Putini ja Medvedevi vahetumist.
Herkel: Kallase-Ansipi diil meenutab Putini-Medvedevi oma
12. veebruar 2014, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siim Kallase valmisolek saada Reformierakonna esimeheks ja peaministrikandidaadiks on sümpaatne,» leidis endine IRLi liige, praegu erakonnatu Herkel.
Ta ütles Kallast tunnustades, et too on valmis loobuma Euroopa Parlamendist ja presidendiambitsioonist, eelistades raskemat ja sisulisemat tööd. «Võrreldes Reformierakonna praeguste liidritega mäletatakse Kallast palju avatuma ja demokraatlikuma juhina,» sõnas Herkel.
Siiski rikub Herkeli hinnangul kõike positiivset viis, kuidas Kallase võimalikku tulekut esitatakse. «See on üdini poliittehnoloogiline käik,» leidis ta. «Kallas ütles, et tema tuleks ja Ansip tervitas. Takkapihta antakse mõista, et Ansipist saab Kallase mantlipärija Euroopa Komisjonis. Andke andeks, aga mulle meenutab see Putini-Medvedevi pidulikku rollivahetust Moskvas mõned aastad tagasi.»
Ta rõhutas, et ei võrdle Ansipit Putiniga ega Kallast Medvedeviga. «Sarnasus pole persoonides, vaid selle käigu lavastuses ja siin peegelduvas ülevalt alla juhtimises, mis näitab Eesti erakonnapoliitika hapnemist,» ütles ta.
Herkeli hinnangul oleks hoopis veenvam, kui Kallast toetaks rühm Reformierakonna muutusaltimaid liikmeid, kes julgeksid kritiseerida ka seni erakonna juhtimisel tehtud vigu.
«Säärase esitlusviisi pärast on mul pisut raske uskuda Kallase võimesse ühe kõige paadunuma kartellierakonna Augeiase talle ka tegelikult puhastada. Putini-Medvedevi stiilis lavastatud kokkulepe ei jäta erakonna sisedemokraatia jaoks just palju võimalusi,» rääkis poliitik.
«Kuna mõni saatuslik vähikäik leidis Eesti demokraatiaga aset just siis, kui Siim Kallas Reformierakonda juhtis, on ta nüüdne hinnang toimunule tähtis. Rääkida tuleks 2001. aastal Reformierakonna poolt nurjatud haldusreformikavast, 2002. aastal tehtud katsest keelata kohalikud valimisliidud ning 2003. aastal otsustatud erakondade rahastamise hüppelisest suurendamisest. Meie praegusele tupikseisule pandi suuresti alus just neil Kallase-aastail,» lõpetas Herkel.