Paet ÜRO julgeolekunõukogus: riigid vastutavad tsiviilelanike kaitse eest relvakonfliktides

Raul Sulbi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet.
Välisminister Urmas Paet. Foto: Peeter Langovits.

Välisminister Urmas Paet ütles täna ÜRO julgeolekunõukogus tsiviilisikute kaitsele relvastatud konfliktides keskendunud arutelul, et riigid peavad vastutama  lahenduste leidmise eest tsiviilisikute ohutuse tagamiseks.

«Tihti ei piisa siiski konfliktide süvenedes kõigist ettevaatusabinõudest ning rahvusvaheline kogukond peab ÜRO julgeolekunõukogu kaasabil inimelude päästmiseks otsustavalt tegutsema,» vahendas Paeti sõnu välisministeeriumi pressiesindaja.

Paeti sõnul on ÜRO rahuvalvajatel tihti keskne roll rahu taastamisel ning eelkõige inimelude kaitsmisel. «Eesti jätkab ÜRO rahuvalve toetamist. Eelmisel aastal suurendasime oma panust  rahuvalvesse märkimisväärselt,» ütles välisminister. «Osaleme ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA Malis ning UNTSO missioonil Lähis-Idas. Samuti otsustasime osaleda Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis,» lisas ta.

ÜRO julgeolekunõukogu peab Paeti sõnul andma missioonidele selge mandaadi. «Tugevdamaks võimalusi tsiviilisikute kaitseks, peaks ÜRO julgeolekunõukogu jälgima ka oma otsuste elluviimist,» märkis ta.

Eesti jaoks on väga oluline konfliktipiirkonnas olevate tsiviilisikute inimõiguste tagamine. «Eesti on suunanud oma arengukoostöö- ja humanitaarabipanust seda kõige rohkem vajavate inimeste toetuseks Afganistanis, Malis, Süürias, Lõuna-Sudaanis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Somaalias ja mujal. Kahjuks on humanitaarorganisatsioonidele, kes näevad palju vaeva abi toimetamisega kõige kaitsetumas olukorras olijateni, see töö tihti tehtud keeruliseks ja raskeks. Seetõttu peab ÜRO julgeolekunõukogu saatma väga selge sõnumi kõigile relvastatud konflikti osapooltele, mis aitaks kaasa humanitaarabi abivajajateni jõudmisele,» rõhutas ta.

Paeti sõnul lasub riikidel kohustus sõjakurjategijad ja inimõiguste rikkujad vastutusele võtta. «Kuid lisaks riikide seadusandlusele tuleb pidevalt tugevdada ka rahvusvahelist kriminaalõigust. Eriti tähtis on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu roll edasiste kuritegude ärahoidmisel – kuid kohus saab tõhusalt tegutseda vaid siis, kui valitsused kohtuga koostööd teevad,» märkis ta.     

ÜRO julgeolekunõukogu avatud debati tsiviilisikute kaitsest relvastatud konfliktides korraldas Leedu ÜRO julgeolukunõukogu veebruarikuise eesistujana.

Välisminister Paet andis New Yorgis ka ÜRO peaskretärile hoiule laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseerimiskirja ning kohtus ÜRO peasekretäri eriesindajaga laste ja relvastatud konfliktide küsimuses Leila Zerrougui'ga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles