Kuigi arstide poole pöördunute üldarv nädalaga ei kasvanud, kasvas oluliselt grippi haigestunute arv.
Grippi haigestumine hakkas oluliselt kasvama
Möödunud nädalal neljakordistus laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv, teatas terviseamet. Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata siiski veel madalaks ja gripiviiruse levikut piiratuks.
Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4173 haigestunut, kellest 49 protsenti olid lapsed. Enim haigestuvad jätkuvalt kuni 5-aastased lapsed, kuid alates möödunud nädalast hakkas pöördunute hulgas kasvama vanemealiste inimeste osakaal, kes olid haigestunud grippi.
E-Tervise sihtasutuse esialgsetel andmetel on alates hooaja algusest vajanud haiglaravi 42 gripiviirusega patsienti, neist 14 lisandusid eelmisel nädalal. Haiglaravi vajanute hulgas kasvab vanemaealiste inimeste osakaal, kuid suhteliselt kõrge on hospitaliseerimise sagedus ka täiskasvanute kuni 65. aastaste vanusrühmas, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.
Terviseamet juhib elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.
Terviseamet soovitab gripileviku kõrgajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Grippi ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise ennetamiseks tuleks vältida rahvarohkeid kohti, pesta tihti käsi, aevastades ja köhides kata suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga.