Parlamendikomisjon hakkab arutama presidendi valimise korra muutmist

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmistel valimistel osales presidendiks saanud Toomas Hendrik Ilvese kõrval ka Keskerakonna esitatud kandidaat Indrek Tarand.
Eelmistel valimistel osales presidendiks saanud Toomas Hendrik Ilvese kõrval ka Keskerakonna esitatud kandidaat Indrek Tarand. Foto: Raigo Pajula / Postimees

Parlamendi põhiseaduskomisjon hakkab järgmisel nädalal arutama, kas enne 2016. aastal toimuvaid järgmisi presidendivalimisi tuleks teha muudatusi riigipea valimise korras.

Mõttevahetuse aluseks on põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Rait Maruste ettepanekud, mis Maruste enda sõnul on mõeldud üksnes arutelu ärgitamiseks. «See on alus mõttevahetuseks, mitte midagi muud,» ütles ta, kinnitades, et kõne alla võetakse võimalikud valimisprotseduuride muudatused üksnes kehtiva põhiseaduse piires.

Üks komisjoni laual olevatest ettepanekutest tooks senisest varasemaks presidendikandidaatide ülesseadmise tähtajad. Kehtiva valimisseaduse järgi saab kandidaate registreerimiseks esitada neljandast kuni teise päevani enne esimest riigikogus toimuvat valimisvooru.

Tähtaegade muutmine oli kõne all ka juba eelmistel, 2011. aastal peetud valimistel. Toona tuli Keskerakonna kandidaadina valimistel osalenud eurosaadik Indrek Tarand oma teesidega välja alles vahetult enne esimest vooru, öeldes, et ei saanud programmi varem esitada, kuna polnud veel ametlik kandidaat.

Kandidaate saab põhiseaduse järgi üles seada vähemalt viiendik koosseisust ehk vähemalt 21 riigikogu liiget. Maruste hinnangul võiks kaaluda ka võimalust, et ülesseadmiseks saaks ettepanekuid teha senisest laiem ring inimesi. Ühe ideena võiks selle õiguse anda teatud hulgale, näiteks 500 või 1000 kodanikule, ehkki ettepanek ise ei oleks parlamendile siduv.

Kui esimeses valimisvoorus presidenti ei valita, korraldatakse parlamendis teine voor, kus tuleb kandidaadid uuesti esitada. Samuti tuleb kandidaadid üles seada valimiskogus, kui ka parlamendis teises ega kolmandas hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat piisavalt palju hääli.

Maruste sõnul tuleks samas arutada, kas näiteks teise vooru peaks saama tuua kandidaate, kes esimeses voorus ei osalenud. «Kas on ikka õige see, et teises voorus seatakse üles uus kandidaat, keda keegi kunagi varem üles pole seadnud? Sellist musta hobust ei peaks üldiselt vist lubama,» märkis ta.

Põhiseaduskomisjon arutab neid ja ka võimalikke teisi ettepanekuid teisipäeval. «Komisjon saab rahulikult mõtteid vahetada ja kui mingid seisukohad on välja loetavad, siis vastavalt sellele hakkame eelnõu kokku seadma,» ütles Maruste Postimehele.

Järgmised presidendivalimised toimuvad Eestis 2016. aasta augustis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles