Staažikate teedeehitusinseneride Vaabo Annuse ja Meeme Loiki hinnangul võiks Kurna-Luige teelõigu ehitusel kokku hoida vähemalt paarsada tuhat eurot ja säästu tulemusena paraneks tublisti teelõigu ohutus.
Täna Postimehes: Tallinna ringtee ehitamisel laristatakse euroraha
17. veebruar 2014, 19:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ringtee on ülitiheda liiklusega. Sellel sõidab üle 8000 auto ööpäevas. Paljuski on need suured veoautod. Kui sõidate teel, millel on mõlemas suunas kaks rida ja teie auto hakkab vibama, siis kas eelistaksite välja sõita või jääda tänu põrkepiirdele teele, kus teie masinale suure tõenäosusega mõni suur auto tagant sisse sõidab?
Suvalisele keset metsa asuvale teele pannaksegi põrkepiire siis, kui see asub rohkem kui kolme meetri kõrgusel – teelt väljasõit võib sel juhul olla ohtlikum muudest võimalustest.
Luige-Kurna lõigul tulevad põrkepiirded teeservadesse terve 1,8 kilomeetrise lõigu ulatuses. Juba on käimas ka järgmise ning veelgi pikema Tallinna ringtee lõigu riigihange, millel on samuti plaanitud kõikjale põrkepiirded. Luige-Kurna lõik on ümbritsevast keskmiselt vaid poolteist meetrit kõrgem. Niisiis eelistakski paljud ilmselt avarii korral teelt välja lennata, selmet sattuda selgasõitva rekka ohvriks.
Annus ja Loik ei saa aru, milleks on vaja põrkepiirdeid keset põlde ja metsi, mis on tee servadest kaugelt ära raiutud. «Ainuüksi ebavajalike põrkepiirete arvelt oleks võimalik 248 000 eurot kokku hoida,» arvutab Annus. «See põrkepiire on teras, mis tuuakse välismaalt sisse.» Maanteeameti enda andmete järgi maksis meeter põrkepiiret mullu keskmiselt 19-40 eurot.
Pikemalt saate lugeda teisipäevasest Postimehest.