Selle aasta lõpuks valmivad Tallinna Lastekodu 7 uut peremaja – 5 paariselamut ja 2 ühepereelamut –, kus kokku saab uue kodu 72 asendushooldusel olevat last. Projekti eesmärk on võimaldada lastele elada perelähedases ja keskkonnasäästlikus elukeskkonnas, ühes peres 6–8 last.
Enamik Tallinna Lastekodu üksustest asus 2006. aastal veel nõukogude ajal ehitatud hoonetes, mida oli jõudumööda linnaeelarve vahenditest aastate jooksul remonditud – suured keskused aga lastes vaatamata nende kaasajastamisele siiski kodutunnet ei tekitanud, mistõttu oli noortel palju käitumisprobleeme, selgitab Tallinna abilinnapea Merike Martinson.
2006. aastal töötati välja Tallinna Lastekodu arengukontseptsioon, mis andis kindlad juhised ja tegevussuunad laste majutamiseks suurtest ja ebasobivatest hoonetest väikestesse majutusüksustesse.
Sellest sündis ka idee ehitada uued pere- või paarismajad, sest efektiivsed ja kvaliteetsed hooned võimaldavad parandada pakutava teenuse kvaliteeti, ja, mis seal salata, vähendada ka hoolekandeasutuse majandamiskulusid, räägib Martinson.
Sammsammulised arengud
Kui elukeskkonna arendamise rakenduskava kaudu aastatel 2007–2013 suunati Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendid linnaliste piirkondade arendamise meetme tegevusteks, valmis ka Tallinna linnavaraametis «Lastele perelähedase elukeskkonna» projektitaotlus.
Abilinnapea sõnul alustatigi 2008. aastal projektist ja arengukavast lähtudes Tallinna Lastekodu tegevuse ümberkorraldamisega – eesmärk oli valmistada asendushooldusel olevad lapsed iseseisvaks eluks paremini ette.
«Kindlasti on siinjuures tähtis roll täita ka asenduskodu personalil, kelle koolitamisega samuti paralleelselt elukeskkonna parandamisega tegeletakse,» lisab Martinson.
Tallinna Lastekodu tegevuse ümberkorraldamise projekti lõppemisel luuakse asendushooldusel olevate laste ja noorte kasvatamiseks ning arenguks perelähedased tingimused kokku 7 peremajas, kus saab uue kodu kokku 72 last. Viimase kahe maja valmimine jääb 2015. aastasse.
«Mida rohkem lastekodu koduga sarnaneb, seda parema ettevalmistuse lapsed iseseisvaks eluks saavad,» on Martinson veendunud.
Koduse keskkonna plussid
Laste majutamine väiksematesse ja eraldi paiknevatesse majutusüksustesse vähendab Martinsoni sõnul ühtlasi ka anonüümsust, suurendab lastekodu perede vastutust igapäevaelu korraldamisel ning aitab vähendada laste probleemkäitumist – see kõik loob suurema kodutunde ja aitab paremini ühiskonda lõimuda. «Laste väljakolimine majanduslikult ebarentaablitest hoonetest vähendab asendushooldusele tehtavaid rahalisi kulutusi,» nimetab Martinson veel ühe käimasoleva projekti kasuteguritest – nii jääb ka linnal rohkem vabu vahendeid teenuse sisulise kvaliteedi parandamiseks.
Abilinnapea sõnul parandab lastele kvaliteetse elukeskkonna pakkumine ka lastega tehtava kasvatustöö tulemusi. Nii jõuab kasvatusala töötaja kuni kuueliikmelise pere puhul tegeleda tunduvalt paremini kõigi peres elavate lastega.
«Tulevaseks eluks ettevalmistamisel mõjub väga hästi ka võimalus laste kaasamiseks kodutöödesse, mida uus elukeskkond igati toetab,» räägib Martinson. Peremajade rajamist toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest 2,24 miljoni euroga. Projekti kogumaksumus on 2,64 miljonit eurot, millest Tallinna linna panus on 396 315 eurot.
Meede «Linnapiirkondade arendamine» on välja töötatud regionaalministri valitsemisalas ning meedet rakendatakse siseministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostöös.
Energiasäästlikud peremajad
Asenduskodude madala energiavajaduse saavutamiseks kasutatakse hoonetes järgmisi lahendusi:
Asenduskodude energiakulu on olenevalt aastaajast 40–80 kWh/m2 aastas, peremajad vastavad A-klassi energiatõhususe nõuetele, mis tähendab keskmiselt peaaegu 130 eurot kuus kogu maja (kuni 170 m2) kommunaalkuludele (sisaldades kütet, vee soojendamist ja olmeelektrit).
Projekti on Euroopa Liit tunnustanud kui head näidet energiasäästlikust ehitamisest.
Allikas: Raepress