Aasta algus on rongiõnnetuste poolest olnud sünge

Toomas Randlo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elroni rong.
Elroni rong. Foto: Mihkel Maripuu

Aasta esimese pooleteise kuu jooksul on rongiõnnetustes hukkunud peaaegu sama palju jalakäijaid kui möödunud aasta jooksul kokku.

Jaanuaris ja veebruaris on rongiõnnetustesse sattunud neli inimest ning rongi rataste all on oma elu jätnud kaks. Möödunud aastal leidis aset seitse õnnetust ning nendes hukkus kolm jalakäijat.

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuhi Liina Halliku sõnul on õnnetuste rohkuses ilmselt rolli mänginud Elroni uued rongid. «Oma roll on siin kindlasti uutel reisirongidel, mis on harjumuspärasest vaiksemad ja kiiremad. Samuti on liiklejatel sageli raske hinnata rongi lähenemiskiirust ja gabariite, mis erinevad märkimisväärselt maanteetranspordist. Juhiksin tähelepanu ka asjaolule, et raudteeülekäigukoht ei ole sebra – raudteel peab alati teed andma jalakäija/autojuht,» ütles Hallik.

«Rong ei saa «kõrvale põigata» ega suurest massist tulenevalt kiiresti pidurdada. Reisirongi pidurdusmaa võib olenevalt kiirusest küündida kuni ühe kilomeetrini,» lisas ta.

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) andmetel vähenes mullu viie võrra rongi otsasõitude arv raudteel viibinud inimestele. Taolisi õnnetusi leidis 2012. aastal aset 12, 2011 ja 2010 13 ning 2009 11. TJA sõnul on otsasõitude peamiseks põhjuseks tähelepanematus ning liikluseeskirjade eiramine. Tähelepanuväärne edasiminek ohutust silmas pidades on saavutatud omavoliliselt tekitatud ülekäikude piiramisega ning olemasolevate liikumisteede ohutumaks muutmisega.

Jalakäijatega juhtunud rongiõnnetused sel aastal:

3. jaanuaril kell 16.09 sai Tabiveres meesterahvas ülesõidul rongilt löögi. Rongijuht andis ülesõidukohale lähenedes mitu korda hoiatussignaali. Nähes, et jalakäija ei reageeri helisignaalile, rakendas rongijuht koheselt rongi kiirpidurduse. Otsasõit jalakäijale oli aga vältimatu, sest jalakäija ei reageerinud lähenevale rongile ega selle hoiatus-helisignaalile. Inimene hukkus. Ülesõidukohas töötas automaatfoor ja helisignalisatsioon, mis samuti hoiatas liiklejaid lähenevast rongist.

17. jaanuaril kell 10.10 sattus Tallinnas Nõmmel ülekäigukohas raudteed ületama hakanud vanem naisterahvas rongiõnnetusse. Naine jäi ellu, kuid sai vigastada.

14. veebruaril kell 20.59 sai Nõmmel rongilt löögi 16-aastane tütarlaps. Neiu sai vigastada ning toimetati haiglasse.

17. veebruaril kell 20.05 jäi Saue raudteejaama perroonist mõnesaja meetri kaugusel rongi alla keskealine mees, kes hukkus sündmuskohal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles