Täna Postimehes: kelm nõuab vanglas enda ravimist

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vangla.
Vangla. Foto: Liis Treimann / Postimees

See on minu viimane võimalus. Järgmiseks võib juhtuda, et mul lõigatakse jalg otsast, ütleb Viru vanglas narkokuriteo eest istuv kelm Rain Gustavson. Erinevalt paljudest kaasvangidest ei väida ta, et on süütu. Gustavson soov on saada vaid adekvaatset ravi.

«Ma helistan teile Viru vanglast ja minu nimi on Rene Vainik,» sain veebruari alguses telefonikõne eluaegselt vangilt. Selliseid on kokku Eestis 37. Vainik tappis jutlustajat mängides üksikult elanud vanaproua. Selleks, et saada viinaraha.

«Meil on siin üks mees, Rain Gustavson, kellel hakkab üks jalg varsti otsast mädanema. On paistetusest kaks korda normaalsemast suurem. Jalal on suur haavand ja inimene ravi ei saa. Midagi oleks vaja ette võtta, et keegi kuskil midagi teeks,» teatas Vainik.

«Miks Rain Gustavson mulle ise ei helista?»

«Ma kohe kutsun ta,» lubas Vainik. Hetk hiljem oli Gustavson (32) teiselpool telefonitoru.

«Ma olen oma tervisehädaga nii puntras, et ei tea mida teha,» ütles ta. «Vangla meditsiiniosakonnast ma nähtavasti enam abi ei saa.» Gustavsoni jutust jääb kõlama vangla meditsiinipersonali ükskõiksus. See viis Gustavsoni näljastreigini, sest mehel oli kadumas lootus saada adekvaatset ravi.

Rain Gustavson on tuntud suli, kelle viisid kuritegelikule teele uimastid, mille ostmiseks oli vaja raha. Nii sai noorukist põhimõtteline kelm. Kaks aastat tagasi tegi Gustavsonist pika, veerand tunnise saatelõigu ETV menusaade «Pealtnägija». Kelm oli juhilubade abil varastanud tavalise töömehe identiteedi, kaaperdanud ohvri pangakonto ning võtnud ridamisi SMS laene.

Ta on üheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud. Viimati uimastite omamise eest, mille eest mees praegu vangis on. Tema vabanemistähtaeg on kahe aasta pärast, 2016. aasta 12. aprillil.

Mullu suvel oli ta lähedal ennetähtaegsele vabanemisele. Tal oli vanglas 14 distsiplinaarrikkumist, kuid vangla toetas mehe vabastamist. Sellele plaanile tõmbas kriipsu peale puhas formaalsus – Gustavsonil polnud kindlat elukohta.

«Muidugi olen ma pätt ja saanud karistada asja eest. Aga see ei tähenda, et ma peaks lihtsalt siia vangla seinte vahele ära surema,» ütles ta.

Mis Gustavsonil viga on?

Miks ta adekvaatset ravi ei saa ja millega seda põhjendatakse, loe edasi kolmapäevasest Postimehest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles