Politsei: linnaplaneerimine aitab ära hoida kuritegusid

Andres Einmann
, postimees.ee päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Graffiti
Graffiti Foto: Toomas Huik / Postimees

Politsei- ja piirivalveamet korraldab täna Tallinnas konverentsi. Et arutada, kuidas suurendada läbi linnaplaneerimise inimeste turvalisust ning hoida ära kuritegusid.

Rahvusvaheline konverents on avaürituseks pikemale projektile, millega soovitakse suurendada turvalisuse ning riskide maandamise võtmes mõtlemist asulate ja elamukvartalite planeerimisel nii Eestis kui ka lähiriikides. Praegu ei ole turvalise planeerimise põhimõtteid Eestis veel eriti laialdaselt kasutatud.

Konverentsi moderaatori Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Veiko Randlaine sõnul aitab hoonete, inimeste liikumisteede ja avaliku ruumi läbimõeldud planeerimine luua nii turvalisust kui ka turvatunnet. «Võimalikke ohukohti tuleb märgata ning riskid maandada juba detailplaneeringu koostamise faasis ning heade lahenduste leidmine nõuab politseinikelt põhjalikke teadmisi ning koostööd kohaliku omavalitsusega,» rääkis Randlaine.

Inimeste turvatunnet mõjutavad näiteks pimedad ja kitsad tänavasopid ning halvasti valgustatud sissekäigud. Graffitid ja räämas tänavalõigud võivad anda vandaalidele signaali, et  piirkonnas puudub järelevalve ning korrarikkumisi on hõlpsam toime panna.  Halvasti planeeritud teedevõrk võib tuua kaasa pidevaid kõrvalekaldeid kehtivast liikluskorraldusest. Samuti soosivad näiteks pikad sirged teelõigud elamurajoonides jalakäijatele ohtlikke kiiruseületamisi. Neid ohte annab läbimõeldud planeerimise kaudu maandada või täielikult ära hoida.

Konverentsil räägitakse turvalise planeerimise peamistest põhimõtetest ning nende tulemustest, headest näidetest erinevates riikides ning praegustest praktikatest projekti osalejariikides Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus. Samuti tutvustatakse täpsemalt projekti eesmärke, tegevusi, ajakava jmt. 

Kuulajateks on peamiselt politseinikud partnerriikidest, lisaks esindajad justiitsministeeriumist, siseministeeriumist, Harju maavalitsusest, sisekaitseakadeemiast, Eesti Linnade Liidust ning kodanikualgatusel loodud Eesti Naabrivalvest ning NGO Pro-Police Latviast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles