Reiljani kaitsja: kaebus Euroopa kohtule saab valmis umbes kuuga

«Iga asja on parem teha siis, kui ta on värske. Tuleb vaadata muu töö kõrvalt. Ma arvan, et kuu aja jooksul on see võimalik kokku panna,» ütles Pilv BNS-ile.

Pilve sõnul oli Rävala kinnistu kassatsioonkaebuse maht umbes 70 lehekülge detailset tõendite ja kohtumenetluse põhimõtete analüüsi.

«Selles mõttes on siseriiklikult puust punaseks lahti kirjutatud kõik asjad, mis vaidlusalused üldse on. Eks selle pinnalt tulebki edasi minna,» lausus Pilv.

Pilv märkis, et ei ole Euroopa kohtusse minekut pärast eelmisel nädalal avaldatud riigikohtu otsust Reiljaniga arutada jõudnud, kuid tal pole põhjust arvata, et Reiljan oleks sellest loobunud.

«Reiljani puhul ei ole Euroopa inimõiguste kohtusse minekul eesmärk rahaline kompensatsioon. Eesmärk on ikka kohtumenetluse õigsust ja põhimõtteid vaidlustada ja seeläbi sisulist asja ümberhindamist taotleda,» märkis Pilv.

Euroopa Nõukogu Tallinna infotalituse teatel saab Strasbourgis asuvale Euroopa inimõiguste kohtule esitada kaebuse, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused kaebuse lahendamiseks on ammendunud.

Seejuures ei piisa vaid kõigi kohtuinstantside läbimisest, vaid kaebaja peab olema seal tõstatanud ka asjaolud, mis on aluseks Euroopa inimõiguste kohtule esitatavas kaebuses.

Avaldus peab olema seotud vähemalt ühe inimõiguste konventsioonis sätestatud õigusega. Väidetavad rikkumised võivad olla eri laadi, näiteks tsiviil- ja kriminaalmenetluse vead, diskrimineerimine õiguste kasutamisel, kodu puutumatuse ja kirjavahetuse saladuse rikkumine, sõnavabaduse ning teabe saamise ja edastamise piiramine või omandi konfiskeerimine ja sundvõõrandamine.

Kaebuse saab esitada ainult Euroopa inimõiguste konventsiooni ja mitte ühegi teise õigusakti, nagu inimõiguste ülddeklaratsiooni või põhiõiguste harta alusel. Kaebuse võib kohtule esitada kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist siseriiklikul tasandil.

Kui avaldus tunnistatakse vastuvõetavaks ehk vastavaks konventsiooni nõuetele, püüab kohus leida asjale lahendust poolte vahelise sõbraliku kokkuleppe teel, tehes mõlemale vastava ettepaneku. Kui kokkulepet ei saavutata, teeb kohus konventsioonis sisalduvate õiguste rikkumise või mitterikkumise kohta otsuse.

Kui kohus leiab, et konventsiooni rikkumine on toimunud, võib ta mõista kannatanule õiglase hüvituse ehk rahalise kompensatsiooni kahjude eest või kohustada riiki kandma kohtukulusid. Siseriiklikke õigusakte kehtetuks tunnistada või riigi kohtute ega haldusorganite otsuseid tühistada inimõiguste kohus ei saa: kohus ei vaata kohtuasju uuesti läbi ega tühista, muuda või parandada osalisriikide kohtute otsuseid.

Rävala kinnistu süüasjas kohtu all olnud ning kahes esimeses kohtuastmes pistisega seotud süütegudes karistada saanud eksminister Villu Reiljan, advokaat Tarmo Sild ja ärimees Aivo Pärn jäid riigikohtu eelmise nädala kolmapäeval avaldatud otsuse järgi lõplikult süüdi.

Süüaasja viisid riigikohtusse Reiljani, Silla ja Pärna kaitsjad, kes taotlesid kassatsioonkaebustes oma kaitsealuste õigeksmõistmist. Riigikohus leidis siiski kolmapäevases otsuses, et kaitsjate kaebused tuleb rahuldamata jätta ning Tallinna ringkonnakohtu lahend jääb jõusse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et Villu Reiljani, Tarmo Silla ja Aivo Pärna tegudes on tuvastatud vastavalt pistise nõudmise, vahendamise ja lubamise süüteokoosseis.

Kolleegiumi seisukoha järgi on maa- ja ringkonnakohtu otsustega kindlaks tehtud, et Reiljani ülesandel küsis Sild ärimees Pärnalt raha otsustuste tegemise eest viimasega seotud äriühingu Wipestrex Grupp suhtes seoses Rävala 8 asuva kinnisasja pakkumismenetlusega.

«Samuti on kindlaks tehtud, et Pärn nõustus talle esitatud pistise nõudmisega. Seega on kriminaalasjas tõendatud pistise võtmiseks ja andmiseks vajaliku kokkuleppe olemasolu. Süüdistuses ja kohtuotsustes loetletud otsustuste langetamine oli Reiljani pädevuses tema ametialaste volituste tõttu keskkonnaministrina, seega tema ametiseisundi tõttu,» märkis riigikohus.

Kolleegium nõustus kaitsjatega, et jälitustoimingu protokoll tuleb osas, milles see kajastab 2006. aasta 9. augustil aset leidnud Pärna ja Silla vestlust, tunnistada lubamatuks tõendiks ning jätta tõendikogumist välja.

«Jälitustoiminguga saadud teave on tõendina kasutatav vaid juhul, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid,» märkis riigikohus ja lisas, et jälitustegevuse teostamisel ei järgitud kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid, kuna seda teostati eeluurimiskohtuniku suulise loa alusel. Seadus aga sellist võimalust ette ei näe.

Kolleegium leidis siiski, et kirjeldatud rikkumine ei too endaga kaasa kohtuotsuste tühistamist, kuna tegemist ei olnud kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava tõendiga.

Harju maakohtu kohtunik Märt Toming mõistis mullu 19. mail rahvaliitlasest endise keskkonnaministri ja praeguse riigikogu liikme Villu Reiljani (57) süüdi suures ulatuses pistise nõudmises ning karistas teda tingimisi kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga.

Kohus mõistis praeguseks advokatuurist lahkunud vandeadvokaat Tarmo Silla (34) süüdi pistise vahendamises ning määras talle rahalise karistuse 102 870 krooni ning ärimees Aivo Pärnale (42) pistise andmise eest rahalise karistuse 143 440 krooni. Kohtu motiveeritud otsus oli kokku 266 leheküljel.

Kohtualuste kaitsjad Aivar Pilv, Üllar Talviste ja Maria Mägi märkisid, et süüdistus oli paljasõnaline ega toonud välja ühtki tõendit süüdistatavate kahjuks.

Tallinna ringkonnakohus jättis novembris maakohtu otsuse jõusse.

2008. aasta 5. septembril alanud protsessil eitas Reiljan poolteise miljoni krooni suuruse pistise nõudmist, advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Sild eitas pistise vahendamist ning Pärn pistise lubamist.

Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt nõudis Reiljan keskkonnaministrina Tallinnas Rävala puiestee 8 kinnisasja müügi ajal vandeadvokaat Silla vahendusel AS-i Wipestrex Grupp esindajalt Pärnalt poolteist miljonit krooni pistist.

Uurimisandmetel saanuks Pärna äriühing pistise maksmise korral Rävala kinnisasja omandada soovitud tingimustel ning ühtlasi oleks tagastatud AS-ilt Wipestrex Grupp ära võetud 31,5 miljonit krooni tagatisraha ja OÜ Realway tagatisraha 31,5 miljonit krooni.

Reiljanile sai süüdistuse esitada pärast seda, kui riigikogu võttis talt õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekul saadikupuutumatuse.

Rävala puiesteel asuva keskkonnaministeeriumi endise hoone müügiprotsessi tagamaade uurimiseks käivitas kaitsepolitsei kriminaalmenetluse 2006. aastal ja tunnistas poolteist aastat hiljem kahtlustatavaks esmalt Pärna ning hiljem ka Reiljani ja Silla.

Keskkonnaministeeriumi konkursi Rävala 8 kinnistu ostuks võitis 2006. aastal Go Groupi tütarfirma OÜ Realway. Pärast võitu vaidlustas Realway konkursi tulemused ning ministeerium nõudis firmalt sisse enampakkumise tagatisraha 31,5 miljonit krooni.

Firma kaebas riigi kohtusse ning ringkonnakohus otsustas, et keskkonnaministril puudus selle käskkirja andmiseks õiguslik alus ning see on vastuolus riigivara seaduse ja riigivara võõrandamise korra sätetega.

Go Group sai Rävala 8 kinnistu siiski enda valdusesse, kuna samuti enampakkumisel osalenud Go Groupi juhtkonda kuuluva Aivo Pärna firma AS Wipestrex Grupp müüs kinnistu Go Groupile 441 miljoni krooniga edasi. Riigile maksis Pärna firma kinnistu eest 380 miljonit krooni.

Realway pakkumine kinnistu ostuks, millest firma loobus, oli 426 miljonit krooni.