President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja 25. mail toimuvad Euroopa Parlamendi valimised.
Ilves kuulutas välja Euroopa Parlamendi valimised
21. veebruar 2014, 13:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves ütles valimiste väljakuulutamise puhul tehtud avalduses, et kutsub kõiki valijaid võtma Euroopa Parlamendi valimistest osa, sest Euroopa Liidu tulevik on meie endi tulevik.
«Seejuures kordan – Euroopa Parlamendi valimistel valime Euroopa tuleviku ja debateerime Euroopa Liidu küsimuste üle. Need valimised pole hüppelaud kohalikku poliitikasse pääsemiseks, siin püsimiseks või lihtsalt isiklikult mugava positsiooni saamiseks,» ütles Ilves presidendi kantselei teatel.
Ta kutsus valijaid nõudlikult hindama, mida Eesti saadikud on seni Euroopa Parlamendis teinud ja kuidas oma tööd selgitanud. Sama nõudlikult tuleks tema sõnul küsida, mida kandidaadid teeksid Euroopa Parlamendis.
Ilves avaldas ühtlasi lootust, et ükski kandidaat ei loobu valituks osutumisel oma kohast. «Avatud valimisnimekirja demokraatlik mõte on anda rahva otsustada, kes esindab Euroopa Parlamendis Eesti valijaid. Erakonnas pälvib parlamendikoha see, kes saab isiklikult enim hääli. Kergekäeline loobumine rahva usaldatud kohast ei väljenda austust valijate suhtes,» lausus ta.
Ilves on enda sõnul veendunud, et Eesti heaolu kasvatamise kaks olulist eeldust on meie enda tublidus ja Eesti kuulumine Euroopa Liitu. «Seega vajame avameelset ja julget mõttevahetust Euroopa Liidu tuleviku asjus: kuidas muuta õigusriiklikele väärtustele toetuv Euroopa üleilmses konkurentsis tugevamaks, ühtsemaks, kaitstes samal ajal rahvuskeeli ja -kultuure,» ütles ta.
Eurovalimiste kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 26. märtsil ning kestab 10. aprillini. Erakonnad võivad valimisteks välja panna nimekirja, kus on maksimaalselt 12 kandidaati. Samuti saavad valimistel osaleda ka üksikkandidaadid.
Erakonnad sõeluvad kandidaate
Erakondadest on seni ainsana oma valimisnimekirja pääsejad välja selgitanud Keskerakond, kes järjestab kandidaadid ilmselt märtsi teises pooles toimuval valimiskonverentsil. Siiski on juba teada, et erakonna nimekirja kuuluvad Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, riigikogu liikmed Kadri Simson, Enn Eesmaa, Jüri Ratas, Mihhail Stalnuhhin, Aadu Must, Priit Toobal, Aivar Riisalu, Mailis Reps, Ester Tuiksoo ja Yana Toom ning hiljuti parteisse astunud politoloog Kerstin-Oudekki Loone.
Võimalike kandidaatide ringi on sulgenud ka Reformierakond, mille valimisnimekirja pürgib 17 inimest. Nimekirja kinnitab partei üldkogu 2. märtsil. Reformierakonnast soovivad eurovalimistel osaleda välisminister Urmas Paet, rahandusminister Jürgen Ligi, kultuuriminister Urve Tiidus, riigikogu liikmed Urmas Klaas, Kaja Kallas, Arto Aas, Rait Maruste, Aivar Sõerd, Margus Hanson, Igor Gräzin ja Laine Randjärv ning praegune eurosaadik Vilja Savisaar-Toomast.
Samuti pürgivad partei 12-liikmelisse valimisnimekirja erakonna välissekretär Priit Kallakas, noortekogu esimees Joonas Vänto, noortekogu peasekretär Anti Haugas, Järva maakonnaorganisatsiooni juht Kristjan Kõljalg ning Tallinna piirkonda kuuluv Ragnar Pikkel.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valimisnimekiri selgub erakonna volikogul 14. märtsil. Erakonna esimees Urmas Reinsalu on seni võimalike kandidaatidena nimetanud riigikogu liikmeid Marko Mihkelsoni ja Ene Ergmat, Tallinna volikokku kuuluvaid Eerik-Niiles Krossi ja Yoko Alenderit ning praegust eurosaadikut Tunne Kelamit. Samuti on kandideerimisest teatanud erakonnaga ühinev endine ajakirjanik Anvar Samost.
Parlamendiparteidest arvatavalt viimasena ehk 29. märtsil selguvad eurovalimiste kandidaadid Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas (SDE). Praeguseks on võimalike kandidaatidena üles seatud riigikogu liikmed Sven Mikser, Eiki Nestor, Marianne Mikko, Jevgeni Ossinovski ja Urve Palo, professor Marju Lauristin, Kuressaare linnapea Hannes Hanso, näitleja Liina Raud, Tallinna volinik Abdul Hamid Turay ja senine eurosaadik Ivari Padar.
Muudatus: valimistel avatud nimekirjad
Seekordsed valimised toimuvad Eestis üle kümne aasta taas avatud nimekirjade põhimõttel. Kui eelmistel, 2009. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimistel osutus valituks nimekirja eesotsas olnud kandidaat, siis nüüd reastatakse kandidaadid saadud häälte arvu järgi ümber ning europarlamenti pääseb enim toetust kogunud inimene.
IRL ja Reformierakond algatasid muudatuse vahetult pärast eelmisi valimisi, kus saavutas väga hea tulemuse üksikkandidaadina europarlamenti pääsenud Indrek Tarand. Parteid teatasid toona, et nende hinnangul vastaks valimissüsteemi muudatus paremini valijate ootustele, aitaks kaasa demokraatia edendamisele ning suurendaks valijate häälte osatähtsust valimistulemuste kindlakstegemisel. Avatud nimekirjadele ülemineku otsustas riigikogu üksmeelselt 2010. aasta alguses.
Eelmistel valimistel võidutses Keskerakond
Eelmistel valimistel kogus kõige rohkem ehk 103 506 häält Keskerakond, kes sai selle tulemusega kaks kohta Euroopa Parlamendis. Europarlamenti suundusid seejärel Siiri Oviir ja Vilja Savisaar-Toomast, kes aga kumbki ei kuulu praegu enam Keskerakonda. Keskerakonnale järgnes häältesaagilt üksikkandidaadina europarlamenti pürginud Indrek Tarand, kes pälvis 102 460 inimese toetuse.
Reformierakond kogus valimistel 60 877 häält ning sai selle tulemusega ühe koha europarlamendis, kus asus saadikuna tööle praeguseks parteist välja heidetud ja uut erakonda looma asunud Kristiina Ojuland. IRLi nimekirja poolt andis hääle 48 492 inimest, mis viis europarlamenti varemgi seal töötanud Tunne Kelami. Samuti sai ühe mandaadi valimistel 34 508 häält kogunud SDE, keda esindab Euroopa Parlamendis Ivari Padar.
Kokku osales toonastel valimistel 11 erakonda ja kuus üksikkandidaati. Kandidaate oli kokku 101 ehk 16,8 inimest ühele kohale. Hääletamisest võttis osa 43,9 protsenti valijatest.
Esimesed Euroopa Parlamendi valimised toimusid Eestis 2004. aastal ning nendest võttis osa 10 erakonda ja neli üksikkandidaati. Kokku oli kandidaate 95 ehk 15,8 inimest ühele saadikukohale.
Hääletamas käis kümne aasta eest üksnes 26,8 protsenti valijatest. Valituks osutusid sotsiaaldemokraadid Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko ja Ivari Padar, keskerakondlane Siiri Oviir, reformierakondlane Toomas Savi ja toonast Isamaaliitu esindanud Tunne Kelam.