Valiti kümme iseloomulikumat eestikeelset lauset

Keelevaldkonna tippasjatundjatest koosnev nõukogu valis keeletalgutele saadetust välja kümme eesti keelele kõige iseloomulikumat ja huvitavama kõlaga lauset.

Neid lauseid hakkavad esitama nii eesti keele kui teiste keeletalgutel osalevate riikide keelte kõnesüntesaatorid, teatas haridusministeeriumi pressiesindaja.

Üle oja mäele, läbi oru jõele.

Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve.

Kuula, kulla külanaine - kuuled külla tulnud vaime.

Küll küllale liiga ei tee.

Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.

Ämber läks ümber.

Millal maksan memme vaeva.

Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal.

Ema tuli koju.

Pöidlad pihku, pöialpoisid!

Minister Tõnis Lukas kohtus eile Eesti Keelenõukoguga ning kutsus keeleteadlasi üles keeletalgutel kaasa lööma ja avaldama arvamust, millised esitatud laused on eesti keelele iseloomulikumad ja huvitavama kõlaga.

Eesti Keelenõukogu esimees professor Birute Klaas tunnustas talgute korraldamist kui eesti keele väärtustamisele ja Eesti kui e-riigi tutvustamisele suunatud ettevõtmist.

Kevadel välja kuulutatud keeletalgutele laekus 316 lauset, mille keeleteaduslikku analüüsimist on juba alustatud. Kõik soovijad said lauseid esitada kuni 15. maini.

Keeletalgutel osalejate seas oli mitu õppeasutust: Tallinna ühisgümnaasium, Häädemeeste lasteaed, Tihemetsa põhikool ja Viljandi Jakobsoni gümnaasium.

Viljandi õpilastelt laekus koguni 75 lauset. Aktiivsematest eraisikutest esitas mõni lausa kümmekond lauset, palju oli ka 2-3 lauset esitanud inimesi.

Nii mõnegi lausega kaasnes pikem selgitus või lugu. Üks südamelikem neist algab kümne lapsega perekonna eluloost sõjajärgsetel aastatel. Isa varase surma järel kasvatas ema üksi lapsed üles – toitis, kattis, koolitas. Peagi sai ema kodust laste ja lastelaste sage kogunemiskoht.

«Kõrge eani oli ema kodu nagu lasteaed – lapsi beebieast kuni algklassideni – ema armu jätkus kõigile,» kirjutab loo esitanud tallinlanna. Tema esitatud lause «Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve» on üks neist, mis keelenõukogu ette jõudis ja välja valiti.

Keeletalgud kulmineeruvad tulemuste võrdlemise ja analüüsimisega ning tulemuste esitlemisega tänavu sügisel.

Siis on igal huvilisel võimalus võrrelda kõnesüntesaatorite tulemusi ning leida eesti keele kõlalisi iseärasusi. Erinevate keelte võrdlusmaterjalist antakse välja õppeotstarbeline helikandja.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kuulutas keeletalgud välja Eesti Vabariigi juubeliaasta ürituste osana emakeelepäeval 14. märtsil. Keeletalgute eesmärk on keeletehnoloogia võimalusi appi võttes tutvustada meie keelt väljaspool Eestit ning õppida tundma teisi keeli.

Toimetas Alo Raun, Postimees.ee