/nginx/o/2014/01/21/2765286t1h021d.jpg)
Poliitikaanalüütik ja kolumnist Ahto Lobjakas ütles Postimehe palvel president Toomas Hendrik Ilvesele aastapäevakõne teemasid soovitades, et muuhulgas võiks Ilves rääkida, kui vaene on Eesti ja kui sügav on meie majanduslik kihistumine.
Lobjakas: president peaks teadvustama, et Eesti on väga vaene riik
23. veebruar 2014, 00:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valitsuskoalitsioonile oleks vaja selgelt südamele panna, et demokraatlikke ja õigusriiklikke norme tuleb järgida mitte ainult kirjatähes, vaid ka vaimus,» tõi Lobjakas esimese võimaliku teemana välja.
«Varem on Ilves aastapäevakõnedes aegajalt püüdnud siluda riigi ja kodanikkonna suhteid, aga seda väga abstraktselt, arvestades, et ühel on võim ja teisel vaid ootused. Sel aastal on teema aktuaalne, kuna paistab tõenäoline, et peaministriks saab enne valimisi ilma riigikogu mandaadita Siim Kallas. See oleks halvasti põhjendatud parteiline vangerdus. Lisaks võib ta kõrvalist inimest valitsusjuhiks tuues luua pretsedendi, mida hiljem võib tulla kahetseda,» rääkis kolumnist.
«Vaja oleks ühemõtteliselt teadvustada, et kuigi Eesti on olnud mitmel rindel edukas, on ta ikka väga vaene riik, ning varaline kihistumine – ja otsene puudus – on süvenev reaalsus,» jätkas Lobjakas.
«Parafraseerides Siim Kallast: Dom Perignoni saab regulaarselt juua ehk vaid 0,1 protsenti Eesti elanikest. Selles kontekstis on omaette teema laenuvõlglaste klassi kiire suurenemine. Ka Eesti keskklass, ühiskonna arengu selgroog, on end oma staatusse suuresti laenanud ning see on ühiskonna stabiilsuse vaatepunktist ohtlik,» arvas ta.
«Ise aastaid Euroopa parlamendis veetnud Ilves võiks kindlasti maha panna paar orientiiri tulevaste Euroopa-valimiste debati hoidmiseks mõistlikel radadel. Niivõrd, kui seda on, on debatil juba praegu raskusi realismiga. Vaja oleks selgust selle suhtes, mida Eesti Euroopalt ootab ja oodata võib. Isiklikult pakun, et kõige olulisem, mida eurosaadikud võiksid Euroopas üldse teha, on vähem rääkida ja rohkem kuulata,» lõpetas kolumnist.