| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Kimur Mul juhtub autoga sõites tihti terviserikkeid-aju saadab kätesse-jalgadesse valesid signaale mistõtt...
Seoses võimaliku digitaalse terviselooga peab arste üldse vältima hakkama ja endaga ise hakkama saama!
|
|
Jostov on viimase napi paari kuu jooksul juba kolmas avalikkusele hästi tuntud mees, kes lahkunud on. Kuigi esialgu ei ole teada, mis eile hommikul kolmveerand seitsme paiku juhtunud autoõnnetuse põhjustas, on politsei üheks versiooniks just terviserike. Selle põhjenduseks on tõsiasi, et Jostovi juhitud maastur ei põrganud kokku mõne auto või loomaga, vaid vajus pidurdamata teelt välja ning rullus üle katuse. Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Anneli Hinto sõnul oli auto pidurisüsteem esialgsetel andmetel korras, Jostovil aga turvavöö kinnitamata. «Ekspertiisidega, mis peaks õnnetuse põhjused välja selgitama, läheb aega kuu kuni kaks,» lausus ta. «Enne seda on raske õnnetuse põhjusi öelda.» Soovitati tervist hoida Jostovi kolleegid teadsid, et pooleteise aasta eest hakkas mees pärast arsti juures käimist tohtrite soovitusel kaalu jälgima ning tal soovitati ka oma koormust piirata. Tööd oli mitme firma nõukogus ja juhatuses istunud mehel küllaga. Kuigi eilsetes järelehüüetes kirjeldati Jostovit kui üht Eesti majandusarengu võtmeisikut, on vähemalt Ida-Virumaal palju ka neid, kellele mehe reformid negatiivselt meenuvad. Reformidega saavutas Jostov ikkagi selle, et pankroti äärel olnud põlevkivikaevandused muudeti mõne aastaga prisket kasumit teenivateks ettevõtmisteks. Kaevurite ametiühingu liidri Maido Aguri sõnul on kaevanduste majandusseis aastatega kõvasti paranenud, töö efektiivsus kasvanud ning meeste palgadki tõusnud. «Sellist karmi kätt oli siia hädasti vaja ning kahtlemata oli Jostov mees, kes oma tahtmise alati läbi surus,» rääkis ta. Positiivseks peab Agur sedagi, et argumenteerides oli Jostovit võimalik ümber veenda ning ta ei klammerdunud raudselt oma seisukohtade külge, kui need päris õiged ei olnud. Esmaspäeval ühes Jostoviga Poolast barbecue’ maailmameistrivõistlustelt saabunud Ida-Viru maavanema Ago Silde kinnitusel oli mees kogu reisi vältel heas vormis. Tema tähendust Ida-Virumaa arengule on Silde hinnangul raske alahinnata. «Tema oli kohe väga suur tegija,» meenutas Silde. Poliitika ei köitnud Häid sõnu jätkus Jostovi kohta ka majandus- ja kommunikatsiooniministril Edgar Savisaarel, kes mehe kunagi ka Keskerakonda meelitas. Poliitikukarjäär ei jäänud põlevkivijuhil siiski kuigi pikaks, kuid nädala jagu jõudis ta isegi riigikogu liige olla. Tõsisem konflikt oli meestel aga mõne aasta eest ning siis oli tõsiselt päevakorral võimalus, et Jostovi lepingut Eesti Põlevkivi juhina enam ei pikendata. Erimeelsused siiski lahenesid. Avalikkuses pälvis Jostov korduvalt kriitikat oma ülisuure palga tõttu, mis küündis koos lisatasude ja preemiatega kaugelt üle 100 000 krooni kuus. Mati Jostovi ärasaatmine toimub laupäeval kell 10 Estonia kaevanduses. Muldasängitamine Põlva kalmistul.
Jostov ütles
Mati Jostov endast kui põlevkivikuningast:
«Vaevalt ma end kunagi kuningana tundma hakkan, kuigi Eesti Põlevkivi on ligi
7000 inimese tööandja, seega paarikümne tuhande idavirulase toitja.»
(09.03.2000, Maaleht)
Mati Jostov endast juhina:
«Ma pole teinud palju saekaatrimehe vigu. Saekaatrimehe viga on see, kui sa
ei saa aru, et saag lõikab, ja pead ise kõik järele proovima. Tead küll
teoreetiliselt, et saag lõikab sõrmed maha, kuid praktiliselt ei saa sellest
enne aru, kui oled endal sõrmed ära lõiganud.»
«Kõige tähtsam on meeskonna loomine. Meeskond peab ikka olema suhteliselt
teadlik, lojaalne ja arenguvõimeline. Mitte kunagi ei tohi luua meeskonda
üheülbalistest inimestest, kes kõik mõtlevad ühtviisi. See viiks kogu
organisatsiooni kraavi. Kui tiimisiseseid vaidlusi ei toimu, siis on tegemist
surnud organisatsiooniga.»
«Kõige mõnusam on minu arvates juhi jaoks see, kui suudad kahe-kolme aastaga
mingi asja hästi käima vedada, ühe aasta seda nautida ja siis otsid enda jaoks
uue väljakutse. See on nagu aednikutöö, oled aia rajanud ja kui see on õide
puhkenud, siis ühe aasta naudid õitsevat aeda ja seejärel lähed uut aeda
rajama.» (29.05.2003, Äripäev)
Mati Jostov põhjendab astumist Keskerakonda:
«Tahtsin oma silmaga näha, kas Keskerakond koosneb tõesti «kollidest»,
millise pildi ajakirjandus on aeg-ajalt maalinud. Oma ametikohal olen eelkõige
riigi teener. Võin öelda, et siin isiklikud ärihuvid küll puuduvad. Keskerakonna
puhul on tegu tugeva erakonnaga, kuhu on minu meelest vaja juurde täiendavat
majanduslikku mõtlemist. Seepärast otsustasin oma panuse anda.» (19.07.2002,
Kesknädal)
Mati Jostov kommenteerib Keskerakonnast lahkumist:
«Mul on üks ja ainus põhjus. Olen tuline Euroopa Liidu pooldaja ning
tegutsenud kogu aeg selle nimel, et Eesti astuks euroliitu. Keskerakonna
kongress võttis aga vastu eitava otsuse. Kongressi otsused on erakonnale
täitmiseks. Ja need, kes seda ei tee, rikuvad partei põhikirja.»
(10.09.2003, EPL)
Mati Jostov
14.09.1958 – 25.07.2006
Haridus: Põlva keskkool, Eesti Põllumajanduse Akadeemia, Tallinna
Tehnikaülikool. Mitmed täiendkoolitused nii Eestis kui ka välismaal.
Ametikäik: 1999–2006 – AS Eesti Põlevkivi juhatuse esimees/AS Eesti Energia
juhatuse liige; 1999 Eesti Energia AS – administratsioonidirektor; 1999
Hansapank ASi peadirektori kohusetäitja; 1998–1999 Hansapank ASi peadirektori
asetäitja; 1993–1998 Eesti Hoiupanga Lõuna regiooni direktor, juhatuse
aseesimees, +.
Perekond: Mati Jostov oli abielus, peres kasvas kolm last.
Järelehüüded Mati Jostovile
Edgar Savisaar majandus- ja kommunikatsiooniminister Mati Jostov oli karismaatilisemaid ja silmapaistvamaid juhte Eesti Vabariigis nii panganduses kui ka energeetikas. Mati Jostovi lahkumisega on tekkinud tuntav tühimik Eesti tippjuhtide pingil. Ta andis palju, et tema juhitud ettevõtete kõrval areneksid ka piirkonnad. Tema panust Hoiupanga regiooni juhina Lõuna-Eesti ning Eesti Põlevkivi juhina Virumaa arengusse pole võimalik üle hinnata. Mati Jostov oli Eesti põlevkivitööstuse nüüdisajastaja, kes suutis lühikese aja jooksul taasväärtustada kaevuri ameti ning tagada oma töötajatele paremini kindlustatud pensionilejäämise.
Sandor Liive Eesti Energia juhatuse esimees Mati oli hea kaaslane, suurepärane juht ja värvikas isiksus. Selliseid nagu Mati on nii vähe ja nüüd on temagi läinud. Väga kahju on. Mati oli suur inimene. Tema tegemistes oli hoogu ja sära, ta oli mõjus. Eesti riik ja Eesti Energia võitsid palju sellest, et Matist sai Eesti Põlevkivi juht. Me oleme kõik talle tänulikud tema töö eest. Eesti Põlevkivi oli Mati tähelend. Sellest oleks võinud saada üks Eesti probleemsemaid ettevõtteid, aga Mati tegi sellest ühe edumeelsema ettevõte. Mati juhtimisel uuendas Eesti Põlevkivi kaevandamise tehnoloogia ja muutis kaevandamise keskkonnasõbralikumaks. Praegu suudab Eesti Põlevkivi kaevandada sama koguse kivi poole väiksema inimeste arvuga kui siis, kui Mati ettevõtet juhtima asus. Vabanenud inimesi ei jäetud ripakile, nad õppisid ümber ja leidsid teise töö. Matist hakkame tundma suurt puudust. Maailma põlevkivis
sisalduvad õlivarud on suuremad kui maailma toornaftavarud. Eestil on unikaalne
põlevkivi kaevandamise ja töötlemise kogemus. Matit oleks meil hädasti
vaja. |