President Toomas Hendrik Ilves ütles täna vabariigi aastapäeva puhul peetud kõnes, et Eesti demokraatia ei ole ohus, kuid nimetas probleemiks süvenevat suutmatust ellu viia suuri reforme.
Ilves: süveneb suutmatus ellu viia suuri reforme
24. veebruar 2014, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves märkis, et julgustas ametisse astudes tollal veel kodanikuühiskonna nime all tuntud vabakonda võtma suuremat rolli meie elu küsimustes ning võib praegu rahul olla, et kodanike aktiivsus Eesti elu küsimuste arutelus on nende aastatega märgatavalt kasvanud. Samuti avaldas ta heameelt, et Eesti aktiivsed inimesed, kes on kaua aega pigem vaadelnud ja kommenteerinud riigi arenguid, on otsustanud ka ise poliitikasse tulla, et selles protsessis osaleda.
Presidendi sõnul on Eestis vaba meedia, on kirju ja manifeste, on valitsus ja parlament ning opositsioon. «Kõikjal käib oluliste probleemide üle pidev debatt, mis ei ole ka kodanike seas kuidagi sumbunud. Mõni võib ise osalemata küll arvata, et Jääkeldris alustet arutelu oli mõne nukumeistri poolt orkestreerit, aga ka Rahvakogu debati tulemused on saanud seadusteks,» märkis ta.
Ilvese sõnul käib praegu juba teist aastat valimiste pikamaajooks, sest alates 2013. aastast on meie igapäevane diskussioon keskendunud aina lähenevatele valimistele. Tema sõnul ei pääse inimesed kordagi valimiskasti või e-valimiste ekraani juurde alles aastal 2018, 2019. aastal pääsetakse aga koguni kaks korda. Nii on Eesti poliitika sõrmed tema sõnul pidevalt valijaskonna pulsil.
«See endastmõistetav rahulolematus, alaline arutelu ning iga-aastased valimised annavad põhjust ütelda, et Eesti demokraatia ei ole ohus, meil ei ole vaja sümboolseltki oma suid kinni kleepida. Hoidkem selliseid relvi selleks ajaks, kui neid tõsiselt vaja peaks minema. Ka teistele me ümber on oluline, et sõnavabaduse ja demokraatia mõisted ei muutu peenrahaks,» ütles Ilves.
Küll aga osutas ta teisele, tema sõnul vähem märgatud probleemile, milleks on süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme. «Suuremaid, võimulolijailt rohkem julgust nõudvaid ümberkorraldusi lükatakse pidevalt edasi, sest alati on kohe-kohe tulekul uued valimised ja valijate valmidust muutuseks kiputakse alahindama,» lausus ta.
Ilves märkis, et pikemaajalised plaanid ja strateegiad jäävad taas eelseisvate valimiste tõttu tagaplaanile, olgu debati teemaks haldus- või haridusreform. «Lihtsam on viljelda asendustegevusi, mille käigus bürokraadid kasvatavad bürokraatiat enese ja üksteise olemasolu õigustamiseks. Või juhtida tähelepanu tõsistest küsimustest eemale, lavastades valimiskampaania palagane, mida Iuvenalis 2000 aastat tagasi nimetas leivaks ja tsirkuseks,» ütles ta.
Tema sõnul võivad valitsused vahetuda ja vahetuvadki, keegi saab raha juurde ja üks mure on jälle mõneks ajaks murtud. Tema sõnul on see igapäevane poliitika.
«Need on iga-aastaste valimiste teemad. Aga meie suur mure – kas me suudame kesta ja millistena? – ei muutu ühe ega teise valitsuse tuleku või minekuga. See on meie enda teha, ja mitte järgmiste valimiste eel, vaid iga päev. Mitu, mitu aastat,» ütles president vabariigi aastapäeva kõnes.