Margit Sutrop: minevikku eriti ei mäletata, aga tulevikuvisioone napib

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margit Sutrop
Margit Sutrop Foto: Peeter Langovits / Postimees

Professor Margit Sutrop märkis, et kui oma ametisseastumise kõnes kutsus president Toomas Hendrik Ilves mineviku meenutamise asemel rohkem rääkima tulevikust, siis praeguseks pole rahva hoiakutes soovitud muutust toimunud ning rohkem tänasest päevast rääkis oma äsjases kõnes ka president ise.

Sutrop nimetas sümpaatseks Ilvese tänase kõne algusmõtet, et me oleme vabadusega nii ära harjunud, et peame seda enesestmõistetavaks ega oska seda enam piisavalt hinnata.

«See on väga ohtlik olukord ja selle vastu on raske leida head rohtu, sest parim rohi – sõda – on nii halb, et seda ei saa ju tõsiselt soovida. Ainuke ravi on rakendada oma kujutlusvõimet – kujutleda, mis oleks, kui me poleks enam vabad, või meenutada, missugune oli elu okupeeritud Eestis,» ütles ta.

Sutrop meenutas, et oma esimeses ametisseastumise kõnes ütles president, et me ei peaks kogu aeg mõtlema sellele, kust me tulime, vaid hakkama normaalseks riigiks ja rääkima tulevikust. «Nüüd on presidendi teine ametiaeg varsti läbi, aga rahva hoiakutes ei ole veel toimunud soovitud muutust. Minevikku enam eriti ei mäletata, aga tulevikuvisioone napib samuti. Elatakse rohkem tänasele päevale,» lausus ta.

Sutrop märkis, et rohkem tänasest rääkis oma äsjases aastapäevakõnes ka president ise. Tema sõnul rääkis Ilves sellest, milline Eesti on, mis meil on häda või milles oleme tublid, ning tegi seda murelikult, isalikult manitsevalt ja tõsiselt.

Tema sõnul oli kõne teljeks mõte, et kolm kõige olulisemat tingimust Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade on inimeste tervis, haridus ja Eesti julgeolek.

Poliitikast ja poliitikutest oli Sutropi sõnul seekordses kõnes aga rõhutatult vähe juttu. Tema sõnul kiitis president, et rahvas on muutunud poliitiliselt aktiivseks, kuid ei andnud eelolevateks valimisteks ise ühtki mõtet, mille ümber valimisdebatid võiksid keerelda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles