Siseminister Ken-Marti Vaher ütles täna riigikogus turvalisuspoliitikast ülevaadet andes, et viimaste aastate jooksul on turvalisust tõstetud läbi ennetusprogrammide ja vabatahtliku tegevuse.
Vaher: turvalisust tõstavad ennetustöö ja vabatahtlikud
25. veebruar 2014, 12:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlasti tuleb mõista, et probleemide ennetamine on ühiskonnale alati odavam kui tagajärgedega tegelemine. Probleemide lahendamiseks peame jõudma nende põhjusteni ja iga maksumaksja euro peab olema kulutatud nutikalt ning läbipaistvalt,» rääkis Vaher.
Ta jätkas, et kuritegevus Eestis väheneb iga aastaga ning olulist tähelepanu on pööratud raske ja varjatud kuritegevuse tõkestamisele. «2012. aastal taastasime keskkriminaalpolitsei, millega parandasime oluliselt nii korruptsioonikuritegude avastamist kui kriminaaltulu tõendamist ja konfiskeerimist. Keskkriminaalpolitsei 2013. aasta tähelepanu oli suunatud kriminaaltulu jätkuvale konfiskeerimisele ja vastava valdkonna arendamisele, aga ka majanduskuritegude uurimissuutlikkuse tõstmisele,» selgitas minister.
Möödunud aastal tuvastati 163 menetluse käigus kokku üle 7,2 miljoni euro kriminaaltulu. Enim kriminaaltulu arestimisi on seotud narkokuritegevusega, kuid tooni annavad ka maksudega seotud kuriteod, kupeldamine ning rahapesu.
2013. aastal oli liiklus-, tule- ja veesurmade arv pärast Eesti vabanemist väikseim. Sellele on Vaheri sõnul kaasa aidanud liiklus- ja tuleohutusjärelevalve oluline tugevdamine viimasel kahel aastal, samuti ennetusse suunatud raha enam kui kahekordne suurendamine.
Siseministeerium eraldas möödunud aastal ennetuseks ligi poolteist miljonit eurot. Alustati lapsevanematele suunatud noorte riskikäitumist vähendavat teavitusprogrammi Tark Vanem, toetati Kiusamisvaba Kooli pilootprojekti ning 2014. aasta algul kõrgendatud riskiga noortele suunatud spordil põhinevat ennetusprogrammi Kickz.
«Oleme andnud selge toe ka vabatahtlike tegevusele,» ütles Vaher ja tõi näiteks, et hiljuti leevendati abipolitseinikuks saamise tingimusi. «Lisaks suurendasime riigi toetust vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja naabrivalve tegevusele neljakordselt – kui 2011. aastal oli vabatahtlike toetuseks ette nähtud üle 300 000 euro, siis kaks aastat hiljem on see summa juba üle 1,3 miljoni.»
Siseministeerium suunab sel aastal õnnetussurmade ja vigastuste ennetusse ligi miljon eurot. Sel aastal jõuavad lõpule ka häirekeskuse kahe suure projekti ettevalmistused – kaardirakendus GIS-112 võimaldab täpselt määrata abivajaja asukoha ning üleminek ühele hädaabinumbrile 112 kiirendab politseinike, päästjate ja kiirabi kohalejõudmist.
Siseminister annab iga aasta veebruaris riigikogule ülevaate turvalisuspoliitika põhisuundadest, nende täitmisest ja lähitulevikuks seatud olulisematest eesmärkidest.