Täna avaldatud värske rahvastikuprognoosi järgi väheneb järgmise 30 aastaga Eesti rahvaarv 125 000 inimese võrra, nii et 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest. Kahaneva elanikkonna probleemi puudutas vabariigi aastapäeva kõnes ka president Toomas Hendrik Ilves, pakkudes välja omalt poolt lahenduseks töötada kauem.
«Mida siis teha? Ka siis, kui Eestis sünniks palju rohkem lapsi – mida ei juhtu –, poleks selle mõju kuni 2040ndate alguseni väga tunda. Vahepeal väheneb oluliselt nende inimeste hulk, kelle töö ja maksud aitavad ülal pidada aina kasvavat gruppi kaasmaalasi, kes enam ei tööta. Aga igasse Eesti perre ei hakka sündima nelja-viit last. Eesti naised nagu nende õed ülejäänud Euroopas lihtsalt ei pöördu tagasi 19. sajandi «Kinder, Küche, Kirche» mudeli juurde,» nentis president oma kõnes.
Ta tõi esile, et 2011. aasta rahvaloenduse järgi on 15,4 protsenti meie rahvast alla 15-aastane. «Kuidas siis toime tulla? Vastus on kibe: peame peremudelite, ühiskonna ja maailma muutumisele julgelt otsa vaatama. Ainus viis Eesti püsimajäämist ilma massilise sisserändeta kindlustada on töötada kauem,» leidis president.
«Kas tõsta pensioniiga? Aga võib-olla mõne aja pärast üldist pensioniiga ei olegi? Kui meil on tulevikus piisavalt tervist, siis ehk soovimegi kauem ühiskondlikult tegusad olla. Aga selleks tuleb aegsasti valmistuda,» soovitas Ilves.
«See on valik, mis seisab kogu Euroopa ees, selle eest pole kuhugi põgeneda. Mõned on valinud ühe lahenduse – tööjõu sissetoomise. See aga, nagu me näeme, toob mõne aja pärast vastureaktsioonina kaasa populismi laine, ja mitmeid muidki kõrvalnähtusi. Rootsi, seistes samade küsimuste ees, on tõstnud pensioniiga ning vähendanud poole võrra tulumaksu neil, kes pärast 67ndat eluaastat tööle jäävad. See on kogenud, pika aja jooksul oskusi omandanud inimestele stiimuliks edasi töötada,» rääkis president.
«Mistahes on meie lahendus, vältimatute muudatuste edasilükkamine laenatud raha abil oleks meie laste suhtes süüdimatu tegu,» märkis Ilves.
Ilves kõneles ka sellest, et meie esimene ühiskondliku taristu võtmeküsimus on meie enda tervis ehk see, kui kaua me elame ja just tervena. «Ehk: Eesti peab muutuma tervemaks. /--/ Hoida tervist tähendab terveid eluviise, liikumist ja tervislikku toitumist.»